Inimesed jäävad suure valikuga toidupoes hoopis hätta

Toiduliidu ümarlaud. Foto: Toomas Huik

Tänasel toiduliidu ümarlaual ilmnes, et toidupoodides on valik nii laiaks muutunud, et tarbija jääb hätta valikute tegemisel – kõiki erinevate nüanssidega etikette on raske läbi töötada.

«Poes käies on valik tohutu lai, seda ei anna võrreldagi näiteks nõukogude ajaga, ja mul pole midagi ette heita tootjale või müüjale,» rõhutas perearst Anneli Talvik toidu kvaliteedi teemalisel ümarlaual. Samas lisas ta, et suures kaupade virr-varris on lihtne segadusse sattuda ja keeruline konkreetse tarbija jaoks kõige paremat valikut teha.

Toiduliidu juht Sirje Potisepp selgitas, et tarbijad peaksid rohkem pakendil olevat märgistust lugema. Praegu pööratakse pakendil olevale informatsioonile suhteliselt vähe tähelepanu, pigem jälgitakse kampaaniaid ning siis süüdistatakse toidutööstust, et tööstus ei suuda kvaliteeti pakkuda.

Pakendimärgistuse osas ei ole Potisepa sõnul tootjatele eriti vabadust jäetud, olemas on kohustuslikud märgistused. «Aga näiteks pääsukese või ristiku märgid on vabatahtlikud, millega püütakse näidata Eesti tarbijale, et tooted tulevad meie oma ettevõtetest,» rääkis Potisepp.

Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev nentis, et paljude vabatahtlike märgistuste tähendusi tarbija ei tea. Potisepa meelest oleks teavituskampaania hea algatus, kuid põllumajandusministeeriumil napib selleks vahendeid.

Märgid võivad eksitada

Ajakirja Mari toidurubriigi toimetaja Tuuli Mathisen tõi välja, et vabatahtlikud märgid võivad teinekord lausa segadust tekitada. Näiteks on Mathisen märganud poes toodet, millel märk «Eesti siga», kui pakendit lähemalt uurida, siis selgub, et toode siisaldab ka veiseliha ning viimane on hoopis toodud Poolast. «See võib tekitada usaldamatust,» arvas Mathisen.

Samuti tekitavad tarbijas segadust tooted, millel üks ühine nimi, kuid lähemalt lugedes selgub, et väga erinev koostis. Näiteks on olemas lastevorst, mille lihasisaldus jääb alla 50 protsendi, aga ka lastevorst, mille lihasisaldus on 75 protsenti. Siis on veel keeduvorstid, kus vaid 30 protsenti kanalihamassi.

«Mulle tundub loomulik, et kui ma saadan lapse poodi ja ütlen, et too lastevorsti, siis ta peaks üheselt aru saama sellest,» arvas ümarlauda juhtinud Urmas Vaino.

Tootjad nentis, et soovivad pakkuda nii keskmist, madalat kui ka kõrgemat hinda, kuna tarbija on hinnatundlik.

Tervise Arengu Instituudi spetsialist Anneli Sammel tegi ettepaneku anda tarbijale rohkem konkreetsemaid soovitusi, näiteks, milline võiks olla soola- või rasvasisaldus.

Tänasel Toiduliidu ümarlaua «Kas Eesti toidutööstus valmistab kräppi?» arutlesid toidu kvaliteedi teemal emeriitprofessor Mai Maser, põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev, ajakirja Mari toidurubriigi toimetaja Tuuli Mathisen, Selveri juht Andres Heinver, Atria Eesti juht Olle Horm, TAI spetsialist Anneli Sammel, toiduliidu juht Sirje Potisepp, veterinaar- ja toiduameti loomse toidu büroo juhataja Tiina Mällo ja perearst Anneli Talvik.