/nginx/o/2011/05/19/589154t1h92e4.jpg)
Eesti keskkonnakaitsjate hinnangul on õhukeste kilekottide piiramist taotlev Euroopa Komisjon õigel teel, kuid poliitikute sõnul võib kilekotimaksu välja töötamine osutuda liialt keeruliseks ning kilekottide kasutamise vähendamiseks tuleks kaaluda ka teisi võimalusi.
Eestis on iseenesest paari aasta eest kilekotimaksu kehtestamist arutatud, kuid edutult, vahendas ERR uudisteportaal ERRi raadiouudiseid.
«Kogu teooria läks nii keeruliseks, et lõpuks jäigi seadus tegemata,» meenutas toonane keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, kelle sõnul ei pruugi prügikotimaksu seadus olla kõige mõttekam.
«Mis puudutab keskkonna poolt, siis ka teadlaste arvutused näitasid, et kui minna kilekottidelt üle paberkottide kasutamisele, siis paberkottide tootmine oli minu mäletamist mööda keskkonnale kas kaks või kolm korda koormavam,» selgitas Tamkivi.
Üks kilekotimaksu autoritest, eelmisesse parlamendikooseisu kuulunud Toomas Trapido ütles, et maks toimib Iirimaal edukalt ning seal tuleb iga kilekoti pealt maksta seitse eurosenti maksu, kuid samas eelistaks ta ise teisi lahendusi, näiteks on Euroopas mitmel pool poodides antud ostjatele valik, et kas ta tuleb poodi enda nõuga või pakitakse kaup poes lihtsa pakkematerjali sisse.
Kas keelata või maksustada
Euroopa Komisjon võttis eile vastu ettepaneku vähendada õhukeste plastkandekottide kasutamist Euroopa Liidus. Euroliit annab liikmesriikidele valida, kas keelata või maksustada õhukeste kilekottide kasutamine, püüdes nii vähendada nende sattumist loodusesse.