/nginx/o/2013/11/04/2598432t1h06c9.jpg)
Uuringufirma TNS Emor septembris tehtud uuringust selgub, et sularaha osatähtsus inimeste elus jätkuvalt väheneb.
Uuring: sularaha tähtsus inimeste elus jätkuvalt väheneb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ainult sularaha kasutab vaid 12 protsenti inimestest ning ainult maksekaardiga tasub ostude eest 10 protsenti inimestest.
Sagedamini maksekaardiga kui sularahas teevad tehinguid 58 protsenti inimestest.
Üllatavalt selgus uuringust, et suuremaid oste eelistavad inimesed teha sularahaga. Uuringut esitlenud Jaana Helm põhjendas seda sellega, et suuremaid oste teevad inimesed sageli säästude eest ning sääste hoiavad Eesti inimesed sageli sularahas.
Sularaha ostud on tavalisemad Eesti idaosas.
Uuringust selgub ühtlasi, et sarnaselt sularahale on langustrendis ka pangaväliste kanalite osatähtsus. Valdavalt kasutatakse maksete tegemiseks otsekorraldust (70 protsenti) või internetipanka (62 protsenti).