/nginx/o/2013/10/02/2424244t1h22d2.jpg)
Riigi infosüsteemi ameti infoturbeeksperdi Anto Veldre sõnul pole viimasel ajal olnud märgata rünnete tõusu Eesti küberruumis.
RIA: Eesti küberruumis rünnete hulk tõusnud ei ole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pisemaid lainetusi esineb, aga näiteks eilne päev oli suhteliselt rahulik – teadaolevalt midagi tõsisemat kui näotustatud Kunstimuuseum ning veel mõni raporteeritud pisisait Eesti internetiosas eile ei juhtunud,» selgitas Veldre.
Tema sõnul puutub RIA oma igapäevases töös kokku peamisel kolme tüüpi rünnakutega, neist esimese ehk teenusetõkestusrünnaku alla liigitub ka möödunud reedelgi kaitseministeeriumi veebile suunatud ründed.
«Tegelik oht teenusetõkestusrünnetest tekib aga alles siis, kui elanikkonnale jääb mõni oluline IT-st sõltuv teenus osutamata. Reedel seda ei juhtunud.»
Teiseks enimlevinud rünnakutüübiks on pahavara levitamine, mille puhul on infoturbeeksperdi sõnul tegu kuritegeliku äriga, mis toimub praktiliselt iga päev, kuid mille levikut aitavad ettevaatlik kasutaja ning uuendatud antiviirus olulisel määral tõkestada.
Kumu eile tabanud rünnak liigitub aga kolmanda tüübi ehk näotustamise alla.
«Ka seda juhtub vähestes kogustes pea iga päev, mõnikord suisa kümnestestes kimpudes. Juhtub see sagedamini puhkuste ajal, kui veebimeistrid on jätnud oma veebimootori (näiteks Wordpress või Joomla) uuendamata ning kutsumata külalised mõne turvavea kaudu sisenevad. Enamasti pannakse näotustatud veebisaidile üles mõni veiklev ilupildike taustamuusikaga, vahel sekka ka poliitilist reklaami või pahavara. Tõus näotustamistes tekib enamasti puhkuste ajal, kui veebiomanikel pole võimalust oma veebilehega tegeleda,» selgitas Veldre.
«Sarnaselt kuritegevusega on ühiskonnas alati olemas teatav küberhuligaansuse tase ning Internetis paraku riigipiire ei tunta. Huvilised kontrollivad veebisaite automaatrobotiga tuhande kaupa ning kui veebilehe mootor on paikamata, kasutatakse tihti juhust pahalase jaoks meelepärase sõnumi levitamiseks,» lisas ekspert kokkuvõtteks.