Seadusemuudatuse järel hakatakse kõiki vedelaid põlevaid kemikaale, mis oma omadustelt sarnanevad mootorikütusega, maksustamisel käsitlemagi kütusena.
Keemiatööstus sõdib aktsiisiseaduse muutmise vastu
Riigi plaanitavad maksumuudatused on sel sügisel tekitanud palju meelepaha, kriitikute hulgas on koha sisse võtnud ka keemiaettevõtted.
Riigikogu arutab praegu seadusemuudatust, millega maksuhaldur saaks õiguse käsitleda vedela põlevainena kõiki kemikaale, mis omaduste poolest sarnanevad mootorikütusega ning mida võib puhtal kujul või bensiini või diislikütusega segatuna kasutada mootorikütusena.
Keemiaettevõtteid ühendava keemiatööstuse liidu hinnangul ohustab muudatus nende tooraine tarnekindlust, tekitab lisakulutusi ja näitab, et riik suhtub neisse kui potentsiaalsetesse kurjategijatesse.
Liidu hinnangul samastab algatatud seadusemuudatus kõik vedelad põlevad kemikaalid kütusega ja jätab sarnasuse määramise maksuhalduri pädevusse, kuid samas ei sätesta kriteeriume, mille järgi sarnasust hinnata.
Kui Euroopa Liidu reeglid võimaldavad tuua Eestisse keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest diislikütusega sarnaseid tooteid ning neid väidetavalt realiseerida illegaalse mootorikütusena – nagu põhjendatakse muudatuse vajalikkust –, siis sellise tegevuse tõkestamiseks tuleks liidu hinnangul suurendada Eesti laborite võimekust sedavõrd, et suudetaks määrata kindlaks kaubakoodi vastavus tegelikkusele.
Lisaks on liidu hinnangul seletuskirjas põhjendamata seisukoht, nagu erineks määrdeõli diislikütusest vaid ühe klassifitseerimisel määravaks saava parameetri poolest ning et kütusega sarnanevaid vedelikke on lihtsate segamismeetoditega võimalik diislikütuse sarnaseks muuta.
Liit peab tõenäolisemaks, et võltsitakse saatedokumente ehk kaubakoode, mitte aga ei püüta kütusesarnast toodet lisandite abil tehnilistele tingimustele vastavaks muuta. «Me ei pea kütusesolkimist tõenäoliseks, lihtsam on kood ära vahetada,» selgitas liidu juht Hallar Meybaum.
Meybaum leiab ühtlasi, et riik ei suuda eristada ausat ettevõtjat pätist ning eeldab, et kõik on kurjategijad.
Kokkuvõtlikult on liidu ettepanek eristada selgelt kemikaalid kütustest, tugevdades tolli analüütilist võimekust.
Maksuameti tollikorralduse osakonna juhi Urmas Koidu sõnul ei samasta muudatus kindlasti kõiki kemikaale automaatselt kütusega ning seega pole alust hirmul, et kõiki vedelaid kemikaale hakatakse muudatuse tõttu teistmoodi käsitlema.
«Eesmärgiks on võimaldada ametil viia läbi paremat järelevalvet ja kontrolli üksnes selliste vedelate ainete üle, mis on oma keemilis-füüsikalistelt omadustelt väga lähedased mootorikütustele ning mille puhul on ametil põhjendatud rikkumiskahtlus,» kinnitas Koidu.
Diislikütusesarnased tooted ei liigu Euroopa Liidus aktsiisiladude vahel ning seetõttu on ka kontroll nende üle nõrgem. Sellest tulenevat aastast kahju hindab amet 9,1 miljonile eurole.
Seepärast ongi Koidu sõnul vaja seadusemuudatust, mis annab õiguse kütust ja kütusesarnaseid kemikaale vedavaid sõidukeid maanteel kinni pidada, samuti pidada kinni veetavat toodet ning nõuda aktsiisi üksiktagatist senikaua, kuni tõendatakse, kuidas kaupa kasutatakse.
Prognoositav maksutulu on eelnõu järgi ligi 4,5 miljonit eurot aastas.