/nginx/o/2013/10/04/2472933t1h2d23.jpg)
Piimandus on Eesti põllumajanduses selgelt üks tugevamaid ja lootusandvamaid valdkondi, kuid vajab ekspordi sihtturgude laiendamist ja ekspordistruktuuri muutmist, ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder täna Tartus toimuval Eesti-Läti Piimafoorumil.
«Viimased aastad on näidanud, et piimandus on väga kiirelt arenev sektor. Peatunud on loomade arvu vähenemine ja toodang kasvab iga aastaga jõudsalt, mis võib omakorda tähendada kvoodi ületamist vahetult enne piimakvoodi kadumist 2015. aastal,» rääkis minister Seeder.
«Piimastrateegias seatud eesmärgini toota aastaks 2020 miljon tonni piima aastas saame aga jõuda üksnes ekspordi toel. Kui tahame ellu jääda, siis peame laiendama sihtturge ja muutma ekspordi struktuuri – toorpiima väljamüügiga me edukad pole.»
Põllumajandusministri sõnul tuleb piimandussektoril panustada kõrge lisandväärtusega ja erilistele toodetele. «Näiteks toob Arengufond ühe «nutika spetsialiseerumise» teemana välja funktsionaalse toidu. See võiks olla üks valdkond, millele teadustöödes ja tootearenduses keskendutakse, sest läbi innovaatiliste toodete saab leida ka uusi turge,» ütles Seeder.
Praegu moodustavad Eesti piimandussektori ekspordi sihtturgudest kolmveerandi kolm riiki: Venemaa, Läti ja Leedu ning eksport Venemaale on 2013. aasta kaheksa kuuga jõudnud umbes samale tasemele kui tervel 2011. ja 2012. aastal. «Leedu kaubandustüli Venemaaga tõestab, et turg võib olla lai, aga suure riskiga ja üürike,» sõnas Seeder.
Suurim piima ja piimatoodete eksportturg on Leedu, kuhu aga viiakse peamiselt (ligi 81%) toorpiima (29,99 mln euro eest 2013. aasta esimese kaheksa kuuga). Ka Lätti viidi enim toorpiima (14,49 mln euro eest), mis moodustas üle 43% sinna viidavast piimast ja -toodetest. Venemaale viidi kõige rohkem juustu – 10,61 mln euro eest, mis moodustas ligi 33% sinna viidavast piimast ja -toodetest.
2013. aastal toodetakse Eestis prognooside kohaselt ligi 747 000 tonni piima.