Uuest aastast ei tohi ebakvaliteetset joogivett müüa

2014. aastast ei tohi enam ebakvaliteetset joogivett müüa. Foto: Toomas Huik.

Terviseamet teatab, et uuest aastast lõppeb kvaliteedile mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümislubade väljastamine.

2014. aastast ei väljasta terviseamet enam müügilubasid neile veekäitlejatele, kelle müüdav vesi ei vasta kvaliteedinõuetele, kuid on tervisele ohutu. Müügilubasid anti, et joogiveekäitlejatel oleks piisavalt aega joogivee kvaliteedi parandamiseks.

Indikaatornäitajad mõjutavad vee omadusi nagu lõhn, värvus, hägusus või maitse ning näitavad vee üldist reostust, kuid ei avalda otsest ohtu tervisele. Joogivee mittevastavus indikaatornäitajate osas on enamasti seotud ülemäärase raua-, mangaani-, ammooniumi- ja kloriidisisaldusega, mis on loodusliku päritoluga. Raua kõrgenenud sisaldus joogivees võib olla sageli tingitud ka torustike kehvast seisundist.

Veekäitlejate jaoks, kes varustasid joogiveega rohkem kui 2000 tarbijat, lõppes sääraste lubade väljastamine juba aastal 2008. Alla 2000 tarbijaga joogiveekäitlejate jaoks oli algseks tähtajaks jaanuar 2013, mil oleks pidanud nende poolt müüdav joogivesi vastama kõikidele kvaliteedinõuetele.

Kuigi joogivee kvaliteet on Eestis aastate jooksul tunduvalt paranenud, oldi 2012. aasta  lõpuks siiski olukorras, kus 11,7 protsenti tarbijatest said ikka joogivett, mis ei vastanud kvaliteedinõuetele, kuid oli tervisele ohutu.

Selliste veevärkide arvukuse tõttu muudeti 2012. aasta lõpus veeseadust ja anti veekäitlejatele õigus taotleda müügilubasid kehtivusajaga 01.01.2014, mis oli liitumislepinguga algselt paika pandud.

Terviseameti teatel oli selle aasta septembri seisuga Eestis veel 177 veevärki (ligi 10 protsenti tarbijatest), mille veekvaliteet ei vastanud nõuetele. Neil ettevõtetel on jäänud vaid paar kuud, et viia oma veevärgi vesi vastavusse kehtiva seadusandlusega.

Juhul kui pakutava vee kvaliteet ei vasta tuleva aasta 1. jaanuariks nõuetele, alustab terviseamet nende veekäitlejate suhtes riiklikku järelevalvemenetlust, millega on ametil õigus vastavalt veeseadusele koostada veekäitlejale ettekirjutus koos sunniraha hoiatusega ja/või alustada väärteomenetlust, mille puhul võib rikkujale määrata rahatrahvi.