Milleks meile kaskokindlustus?

Aasta jooksul on iga kolmanda kindlustatud sõiduki kohta üks juhtum, mille korvab kindlustus. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Olen oma tosinkonna aasta vanuse Nissan Almera pidamise jooksul maksnud lisaks kohustuslikule liikluskindlustusele veel kaskokindlustusmakseid kokku umbes 3000 eurot. Ehkki auto pole enam esimeses nooruses, pole kindlustusmakse viimasel ajal oluliselt vähenenud. Makse suuruse järgi peaks sõiduki turuväärtus olema kaks-kolm korda suurem, kui see tegelikult on.

Tõsi, aastate eest tagurdasin veidi ebaõnnestunult, mille tagajärjel kulus remondile mõnisada eurot, millest suurema osa hüvitas kindlustus. Pärast seda pole aga midagi juhtunud ning väljamakse eest olen maksnud kindlustusfirmale summa, mis hakkab lähenema auto turuväärtusele.

Sellisel juhul tekib mõte, kas autole, eriti suhteliselt vanale, on üldse mõtet kaskokindlustust võtta. Äkki on nutikam kindlustusfirmale maksmise asemel igal kuul maksesuurune summa säästa ning paigutada kas hoiustena või investeerida väärtpaberitesse ning kui vaja, siis võtta plekimõlkimise parandamiseks vajalik summa sealt. Juhul kui on tegemist õnneliku käega juhiga, on kindlustusele makstud summa kadunud raha, säästetud raha võib aga kasutada millekski muuks.

Siinkohal tuleb kindlasti toonitada, et endale isikliku kindlustusfondi loomine nõuab inimeselt korralikku finantsdistsipliini, mida kahjuks paljud järgida ei suuda. Tean omast käest, et säästmine mingiks kindlaks eesmärgiks on täiesti võimalik ning see ei olegi nii raske, kui esialgu näib.

RSA kindlustuse sõidukikindlustuse riskijuhi Tanel Kursi sõnul on säästmine tervikuna väga oluline ja vajalik, kuid uuringud näitavad, et säästetakse pigem puhvrite loomiseks, juhuks kui sissetulek peaks vähenema või mõneks ajaks lausa kaduma.

«Kindlustuse abil on võimalik paremini juhtida rahavoogusid ning kaitsta end ootamatute ja ettenägematute kulude eest,» ütles Tanel Kurs. «Lisaks on kindlustamine selgelt odavam, kui koguda iseseisvalt raha kindlustuse reservfondi. Kindlustusandja hajutab võimalikud kahjujuhtumid paljude inimeste peale, omades sealjuures teatavat kogemust ja statistikat, aga iseseisvalt kogudes seda võimalust ei ole,» lisas ta.

Kurs toob näite, et juhul kui teie auto maksab 10 000 eurot, peaksite täiskahju kompenseerimiseks kolme aasta jooksul iga kuu säästma 278 eurot. Lisaks tuleb meeles pidada, et iseseisvalt reservfondi kogudes tuleks arvestada inflatsiooniga, kahju toimumisega varem, kui vajalik rahasumma koos, ja veel paljude muutujatega.

Kui maksta kindlustusele 40 eurot kaskokindlustust kuus, riskid kaovad ning jääb võimalus investeerida ülejäänud 238 eurot muudel eesmärkidel. «Seega tasub kindlustamine ära,» kinnitas Kurs.

Ifi kaskokindlustuse juht Jaak Põder lisab, et kõiki riske enda kanda jätta ei ole mõttekas, sest ajalugu näitab, et aastase ajavahemiku jooksul on iga kolme kindlustatud sõiduki kohta üks juhtum, mille kindlustus kinni maksab, ning keskmiselt on ühe juhtumi kulu oluliselt suurem kui keskmine aastane kindlustusmakse.

«Sukasäärde koguda ning kindlustusest loobuda on mõtet eriti võimekatel selgeltnägijatel, teistel on kasulikum kasutada kindlustuse teenuseid,» toonitas Põder.

Kui olete otsustanud oma sõidukile kaskokindlustuse teha, ei maksa liikluses muutuda üleolevaks, sest riskid on maandatud. Tihti on kuulda suhtumist, et «mul kasko ning kui mingi mõlkimine või suurem äpardus juhtub, küll siis kindlustus kinni maksab».

Paljudel juhtudel puudub inimestel ettekujutus, kui kalliks see hiljem suurema kindlustusmakse näol läheb. RSA kindlustus on teinud arvutusi, kust on näha, et kahjujuhtumid tõstavad märgatavalt nii kohustusliku liikluskindlustuse kui ka kaskomakseid.

Näiteks võtame Volkswagen Passati 44-aastase omaniku, kes elab Harjumaal ning on kindlustanud kaheksa järjestikust aastat. Kui ta ei ole selle aja jooksul põhjustanud ühtegi liikluskahju, on kohustusliku liikluskindlustuse aastamakse tal 82 eurot. Kui ta on kolmel viimasel aastal põhjustanud kolmel korral liikluskahju, maksab ta kohustusliku liikluskindlustuse eest 261 eurot aastas ehk üle kolme korra rohkem.

Sama kehtib kaskokindlustuse puhul. Võtame Opel Insignia 33-aastase Harjumaal elava omaniku, kes on kindlustanud kolm aastat järjest. Kui ta ei ole selle aja jooksul põhjustanud ühtegi kahjujuhtumit, on aastane kindlustusmakse 453,12 eurot. Kui aga igal aastal on olnud kahjujuhtum, on kasko aastakulu 1118,64 eurot ehk üle kahe korra rohkem.

Jaak Põder Ifi kindlustusest lisab, et kohustusliku liikluskindlustuse puhul mõjutab kahjujuhtum kindlustuse hinda ainult kahju põhjustajal, kannatanu poolel see hinda ei mõjuta.

Kasko puhul asi nii mustvalge ei ole. Siin sõltub kindlustuse hind muu hulgas kliendi varasemast ajaloost.

«Üksik väiksem mõlkimine hinda oluliselt ei mõjuta, kuid kui need toimuvad juba mingisuguse järjepidevusega, siis küll,» sõnas Põder.

«Kergekäeliselt ei tasuks mõlkimisse suhtuda nii või teisiti – mõlkimine on märk ohtlikust olukorrast ja kaasliiklejatega mittearvestamisest, millel kehvade asjaolude kokkulangemisel võivad olla palju kurvemad tagajärjed, kui seda on kindlustusmakse suurenemine,» lisas ta.

Lepingu sõlmimisel tasub teada

•    Üldjuhul on kaskokindlustuslepingu sõlmimisel nõutav töökorras immobilaiseri ja signalisatsiooni olemasolu.

•    Mõnikord soovib kindlustusselts sõiduki enne kindlustuslepingu sõlmimist üle vaadata ja seda pildistada.

•    Eriti oluline on kindlustusseltsi valik siis, kui ostad sõiduki liisinguga. Kui kindlustusselts otsustab kahjujuhtumi toimumise järel kahju hüvitamisest keelduda, siis enamasti kohustavad liisingulepingu tingimused tekkinud kahju hüvitama liisinguvõtjat. Seda isegi juhul, kui sa liisinguvõtjana kindlustusseltsi otsusega ei nõustu ning otsus on vaidlustatud kohtus. Seetõttu ära vali kindlustusseltsi mitte hinna, vaid kõikide lepingutingimuste põhjal tervikuna.

•    Kindlustusseltsid pakuvad erineva kindlustuskaitse ulatusega lepinguid, näiteks täiskaskot, osakaskot või minikaskot.

•    Tähelepanu tuleb pöörata kindlustusseltsi kehtestatud kindlustatava sõiduki vanusepiirangutele.

Enne kindlustuslepingu sõlmimist

1.    Mõtle läbi, mis on sinu kindlustushuvi ehk mille vastu ja mida soovid kindlustada. Anna sellest kindlustusandjale võimalikult täpne ülevaade.

2.    Pöörata tähelepanu sündmuste kirjeldusele, mida lepingu järgi peetakse kindlustusjuhtumiks. Eri kindlustusseltside lepingutingimused pakuvad erinevas ulatuses kindlustusjuhtumiks tunnistatavaid sündmusi.

3.    Kindlustusandja valikul ära lähtu ainult kindlustusmakse suurusest, vaid uuri, milliste riskide vastu ja millistel tingimustel kindlustuskaitset pakutakse: millised on välistused kindlustushüvitise maksmisel, kui suur on omavastutus, millistel juhtudel võib kindlustusmakse suureneda või väheneda.

4.    Loe hoolega läbi kõik kindlustustingimused, sh ka väikeses kirjas kirjutatu. Küsi, kui midagi jääb arusaamatuks.

5.    Eelista kindlustusseltsi, mille tingimused on koostatud selgelt, arusaadavalt ning kus on sätestatud kõik oluline: lahti seletatud mõisted ning mõlema lepingupoole õigused ja kohustused. Konkreetselt ja arusaadavalt on selgitatud, mis on kindlustusobjekt, mida loetakse kindlustusjuhtumiks, millistel põhimõtetel toimub hüvitamine ning milline on vaidluste lahendamise kord.

6.    Jäta meelde kahjukindlustuslepingu tingimustes sisalduvad kindlustusvõtja ehk sinu kohustused. Oma kohustuste puudulikul täitmisel või täitmatajätmisel on kindlustusseltsil õigus väljamakstavat kindlustushüvitist vähendada või hüvitise väljamaksmisest keelduda.

7.    Veendu, et räägid kindlustusseltsi esindajale kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada potentsiaalset kahjunõuet.

8.    Uuri oma õigusi ja kohustusi kindlustuslepingu sõlmimisel, muutmisel, kehtivuse ajal, kindlustusjuhtumi toimumisel, kindlustuslepingu lõpetamisel.

9.    Teavita kindlustusseltsi või -maaklerit kõigist olulistest asjaoludest.

Allikas: tarbijaveeb minuraha.ee