/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2010/01/08/293721t1h85cb.jpg)
Kalevi kommivabriku viimase majandusaasta aruannet lugedes selgub, et eestimaalased armastavad vana head Kalevit, kuid raha tema toodete eest eriti maksta ei taha. Kalevi mahuline turuosa riigis on suurem kui rahalise käibe osakaal.
Andrus Karnau: kommivabrikust rahamasinaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et aga Kalev on endiselt heas vormis, näitab see, et iga teine šokolaaditahvel, mis Eestis müüakse, tuleb Põrguväljalt Tallinna külje all. See on muljetavaldav saavutus, nagu seegi, et peaaegu iga teine riigis müüdud šokolaadikomm tuleb Oliver Kruuda vabrikust.
Norra börsifirma väikese tütrena tuleb Kalevil aga ennekõike hakata tähelepanu pöörama kasumile ja käibele. Viimastel polegi suurt midagi viga, aga kasum on ikka väga napp. Viimasel majandusaastal vastavalt 740 miljonit ja neli miljonit krooni. Ega varasemgi majandusaasta paremat suhet näidanud.
Nii et tootmiskulusid tuleb kärpida ja rahva käest sama toodangu eest rohkem raha küsida. Odavam tooraine, vähem palgalist tööjõudu ja kallimad hinnad on Kalevi kommivabriku tulevik.