/nginx/o/2010/03/09/329204t1hac27.jpg)
Kaitseminister Jaak Aaviksoo peab täiesti arusaamatuks Tartu Ülikooli välismajanduse professor Janno Reiljani väidet, et Eesti on europüüdluste tulemusena kaotanud vähemalt 30 000 töökohta.
Aaviksoo: Reiljanile sarnase mõtlemisega Kreeka poliitikud viisid oma riigi pankroti äärele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui nii väitnuks inimene tänavalt, poleks see väide reageerimist väärt,» kirjutas Aaviksoo oma blogis.
Aaviksoo sõnul ei leidnud ta professori arvamusest ei arutlust, argumentatsiooni ega arvutusi, küll aga terve rea hoiakuid ja väiteid, mida võib heal juhul pidada ilmavaatelisteks, halvemal juhul aga lihtsalt arusaamatuteks.
«Tõsi, valitsuse ettepandud ja riigikogu poolt otsustatud eelarvekärped, mille üheks, aga kaugeltki mitte kõige olulisemaks tulemuseks on Eesti eurokõlbulikkus, hoidsid mullu kokku umbes kuus miljardit krooni avaliku sektori kulutusi, mille eest oleks võimalik aasta jooksul maksta umbes 30 000 inimesele keskmist palka,» kirjutas minister.
«Kui professor on niisuguse rehkenduse tulemusena oma arvamuseni jõudnud, siis on vähemasti aritmeetika korras. Mida aga arvata sellisest majandus- ja tööturupoliitikast, ei taha mitte öeldagi. Eriti praegusel ajal, kui enam-vähem niisuguse majanduspoliitilise mõtlemisega Kreeka poliitikud on viinud oma riigi pankroti äärele.»
Professori arusaam, et euroga ühinedes saab Eesti lahti oma jäigast rahasüsteemist, on Aaviksoo hinnangul täiesti arusaamatu. «Kui seni eksisteeris vähemasti teoreetiline võimalus oma raha kurssi euro ja muude valuutade suhtes omatahtsi kõigutada, siis liitumisel kaob see sootuks,» märkis ta.