/nginx/o/2013/09/05/2071849t1h7490.jpg)
Riigikontroll toob oma aastaraportis välja, et Eesti riik on 2013. aasta aprilli seisuga 27 äriühingu ainuomanik ning lisaks kuulub riigile veel 11 äriühingut, kuid riik ei suuna sageli nende tegevust.
Riigikontroll: riigil puudub oma äriühingute kohta visioon
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontrolli auditist selgus, et omanik ei ole riigi äriühingute tegevust sageli eesmärgistanud ja pea pooltel auditeeritud äriühingutel, sh Eesti Energial, puudus nõukogu heaks kiidetud strateegia.
Strateegia puudumine tähendab Riigikontrolli hinnangul, et äriühing ja riik ei ole kokku leppinud, mida riik äriühingult ootab ehk sisuliselt ei räägi riik äriühingu arengu suunamisel kaasa.
See pole aga takistanud äriühinguid investeerimast ega riiki neile selle tarvis andmast sadu miljoneid eurosid. Viimase kahe aastaga on kõik riigi äriühingud kokku investeerinud ca 2,7 miljardit eurot, mis ületab riigieelarvest tehtavaid investeeringuid. Perioodil 2006–2012 on riik andnud auditeeritud äriühingutele riigieelarvest ca 227 miljonit eurot. Nende äriühingute puhul, kel pole strateegiat, jääb Riigikontrollile ebaselgeks, milliste eesmärkide ja info põhjal on äriühingute juhatus ja nõukogu investeerimisotsused langetanud ning omanik äriühingusse raha paigutanud.
Äriühingute juhatused on ka välja toonud, et nõukogu ega omanik ei ole juhatusele sageli võrdväärne partner, kes oleks suuteline juhatuse tegevust kontrollima ning investeerimis- või strateegiaotsuste puhul asjatundlikku arvamust andma.
Lisaks töi Riigikontroll raportis välja, et ministritel kui osaluse valitsejatel on kohustus igal aastal Vabariigi Valitsusele aru anda, kas ja miks on iga üksiku äriühingu omamine jätkuvalt vajalik, kuid põhjendused on pealiskaudsed, napisõnalised ja korduvad samal kujul aastast aastasse.
Riigikontrolli hinnangul pole riigi äriühingute tegevuse suunamine ega omanikujärelevalve viie aastaga paranenud ning kui majandus- ja kommunikatsiooniminister näeb vajadust muuta riigi äriühingute valitsemise korraldamist ja viisi, siis rahandusminster mitte.