Gröönimaa peaminister Aleqa Hammond ütles Financial Timesile, et uraani kaevandamise keelu tühistamine läinud neljapäeval tähendab suurt sammu majandusliku ja poliitilise iseseisvuse suunas Taanist.
Gröönimaa sööstab uraani ja muldmetallide turule
4. november 2013, 18:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühtlasi on peaminister veendunud, et Gröönimaal on potentsiaal kõigutada Hiina juhtpositsiooni haruldaste muldmetallide kaevandamisel.
Hiiglasliku kuid vaid 56 000 elanikuga riigi parlament tühistas veerand sajandit jõus olnud uraani kaevandamise keelu minimaalse häälteenamusega – 15 poolt ja 14 vastu.
Keelu kustutamisel võivad olla globaalsed geopoliitilised tagajärjed, kuna Gröönimaa võib potentsiaalselt tarnida lausa neljandiku maailma haruldatest muldmetallidest, mida kasutatakse erinevates toodetes alates mobiiltelefonidest kuni relvasüsteemideni.
Haruldaste muldmetallide tootmist kontrollib praegu 90 protsendi ulatuses Hiina.
«See on suur samm iseseisvuse suunas,» ütles Hammond Financial Timesile. Aastast 2009 hakkas Gröönimaal kehtina nn «isevalitsus». Samas sõltub saar Taanist kaitse ja julgeoleku osas ning saab sealt subsiidiume 3,3 miljardi Taani krooni jagu aastas, mis teeb ligikaudu kolmandiku nende eelarvest.
Gröönimaa peamine majandusharu on kalapüük, mis annab enam kui 80 protsenti ekspordist.
«Kui majandus sõltub vaid ühest allikast, on ta habras ega too meile iial majanduslikku iseseisvust. Meil on kõrge töötusmäär ning me tahame järgmisele põlvkonnale töökohti luua,» ütles Hammond.
Ta lisas: «Meie majandus peaks põhinema sellel, mis meil [endal] on, mitte Taani abil. Ma ei saa sinna midagi parata, et meil on mäed täis uraani, mäed täis rauamaaki, mäed täis haruldasi muldmetalle. See on fantastiline võimalus niivõrd väikese elanikkonna jaoks.»
Reaalse kaevandamise alguseni võib minna mitu aastat ning maavarade kättesaamiseks vajab Gröönimaa abi välismaalt. «See poliitikamuutus on murranguline. Nüüd hakkavad asjad liikuma ühe maailma suurima kaevandusega,» ütles Austraalias baseeruva Greenland Minerals and Energy tegevjuht Roderick McIllree.
McIllree sõnutsi võib nende Kvanefjeldi projekt Gröönimaa lõunaosas tõsta riigi sisemajanduse kogutoodangut (SKT) lausa 25 protsendi võrra, kui tootmine käivitub. Firma alustab Gröönimaa valitsusega läbirääkimisi litsentsi osas. Ettevalmistavad tööd tõotavad alata 2015. ning tootmine 2017. aastal.