/nginx/o/2010/04/14/348816t1h55f6.jpg)
«Peame unustama selle, et läheme kutsekooli, õpime selgeks ühe ameti ja oleme selles ametis kogu elu. Inimene peab olema valmis muutma ametit,» ütles Tartu ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets Palgainfo Agentuuri sügisese uuringu avaseminaril.
Eamets ütles, et mõnes mõttes meid päästab Soome lähedus – suur osa migratsioonist on ajutine, inimesed käivad Soomes tööl ja tulevad tagasi. «Võib küsida, et kas Soomes töötamine on üldse välismaal töötamine,» ütles Eamets. «Kui inimene käib Jõgevalt Tallinna tööle on see ju samamoodi kui Soome tööle käia.»
Eesti suure naiste-meeste palgalõhe valguses sõnas Eamets, et võib rääkida palgadiskrimineerimisest. «Soolised stereotüübid ja väärtushinnangud on väga olulised ning meie tarbijana paneme paika, kes ametisse palgatakse,» ütles ta. Samas sõnas ta ka, et on väga raske leida 100 protsenti sarnasid töökohti. Näiteks rääkides mööblipoe müüjatest võib imestada, et miks meesmüüjad saavad naismüüjatest natuke rohkem palka. «Tuttav mööblimüüja selgitas seda asja sellega, et diivanid ei lähe ju ise autopeale ehk et sellepärast saavadki mehed rohkem palka, et nad aitavad ka mööblit tõsta,» rääkis Eamets.
Miks ei suuda koolid toota neid ametimehi, keda majandus vajab? «Majandus muutub nii kiiresti, et haridussüsteem ei jõua sellele kunagi järele,» ütles Eamets. «Näiteks 2008ndal aastal oli väga populaarne ehitusala ja ehitustel töötamine, noored läksid massiliselt ehitust õppima. Kui nad 3 aastat hiljem kooli lõpetasid, oli aga valdkonnast kadunud 30 000 töökohta ning töö leidmine väga keeruline,» sõnas Eamets.