/nginx/o/2009/04/29/170436t1h2686.jpg)
«Tundub, et väga kiiret palgarallit ei tule ja on isegi hea, et majanduskasv on praegu kehvapoolne,» ütles majandusanalüütik Maris Lauri Palgainfo Agentuuri sügisese uuringu avaseminaril.
Maris Lauri: tundub, et väga kiiret palgarallit ei tule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lauri sõnul arvasid veel paljud ettevõtjad aasta tagasi, et ehk saab tööjõuturul vanamoodi edasi ja alles möödunud talvel märgati, et inimesi polnud enam võtta. «Majanduskasvu numbrid võivad olla üsna kehvad ja enne kui asjad hakkavad paremaks minema, läheb veel aega. Meie majandus on struktuursetest muutustest tingitud lohus. Normaalses majanduses ei peaks see olema märgatav, kuid kuna tööturul on olukord kiiresti ja dramaatiliselt muutunud, on paljud ettevõtted kohas, kus nad peaksid oma asju kiiresti ümber korraldama,» rääkis Lauri. Ta märkis, et kiirete muutustega kohanemine on ettevõtjatele keeruline, kuid sellest ei saa mööda.
Lauri rääkis, et järgmise 10 aasta jooksul väheneb Eesti rahvaarv 70 000 võrra ja edaspidi hakkab pensionile minevaid inimesi olema kõvasti rohkem kui neid, kes tööle tulevad. «Majandusel hakkab paremaks minema, kuid lähikvartalid tulevad veel kehvad. See on kohandumisaeg – selleks, et tootlikkuse ja väheneva tööjõuga toime tulla, tuleb ettevõtetes tegeleda tehnoloogiate ja ümberkorraldusega,» rääkis Lauri. «Tuleb võtta tööle inimesi, kes ei ole nii head ja kvaliteetsed kui need, kes praegu on. Iga uus töötaja on kulukam ja vähem tootlikum.»
Ta ütles, et tööturul on palk endiselt oluline ja seda eriti madala kvalifikatsiooniga töötajate jaoks. «Alles siis, kui palgavajadus on rahuldatud, siis muutub oluliseks töökeskkond,» sõnas Lauri. «Meie ettevõtjad tegelevad küll füüsilise keskkonna arendamisega, kuid ei mõtle tihti emotsionaalse töökeskkonna poole – kuidas inimesi juhitakse, kuidas neid koheldakse, milline on töökollektiiv. Tuleb ka mõista, et absoluutset madalat palka ei saa enam maksta ja kuigi 10 protsenti palkade tõstmist võib tunduda suur kasv, siis 400-eurose palga puhul see ei ole tegelikult palju.»