/nginx/o/2013/11/02/2594936t1hec53.jpg)
Üle kümnendi ehitamisel, eelarve 350 miljoni euroga lõhki ja juba liiga tilluke – loetelu probleemidest Euroopa Keskpanga (EKP) uhiuue pilvelõhkujaga.
EKP pilvelõhkuja läheb kalliks ja jääb kitsaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuleva aasta novembris tuleb keskasutusel võtta vastutus kõigi euroala pankade eest. Umbes samal ajal peaks valmima ka 185 meetri kõrgune peakorter.
Maksma läheb torn üle 1,15 miljardi maksumaksja euro ehk tunduvalt enam, kui varasemalt pakutud 850 miljonit, kirjutab Wall Street Journal.
Kummatigi mahub uude majja siiski ära vaid klassikaline rahapoliitika-kaader.
1000 uut pangandusregulaatorit, keda EKP vastse panganduspolitseinikuna värbama valmistub, peavad töötamiseks teise koha leidma.
EKP jaoks on segaduse selgitamine käkitegu.
«Uue peakorteri plaanimisel aastal 2001 ei osanud me ette näha, et EKP peab ehitama täiesti algusest üles suure 1000 töötajaga institutsiooni ning asuma täitma seda uut kohustust pangandusjärelevalvena,» ütles EKP pressiesindaja.
Daam lisas, et pikemas perskeptiivis on võimalik rajada samale krundile täiendavaid tööruume, kuid praegu selleks plaane pole.
«EKP kaalub kõiki võimalikke lahendusi,» lisas ta.
Erilist tormi kõrghoone eelarvehädad Sskasmaal üles keerutanud pole, kuna tähelepanu on koondunud kallimatele prohmakatele nagu Berliini uus lennujaam. Siiski on Saksa meedia ja mõttekojad märganud olukorra irooniat – eriti EKP manitsuste valguses eelarveid vaos hoida.
«Ei saa just väita, et EKP kasinuse vallas head eeskuju näitaks,» on kirjutanud sõltumatu mõttekoda Open Europe.