/nginx/o/2012/08/15/1272318t1h6266.jpg)
«Aastal 2007 tekkis telefonioperaatorile võlg. Teine inimene pidi seda maksma, kuid ei teinud seda ja võlast ei olnud ma teadlik mitu aastat. Lepingu koopiat mulle ei anta, ei telefonioperaatori ega inkasso poolt, et saaks kontrollida, kelle nimel see tegelikult on,» kirjutab lugeja.
«2009. aasta lõpus andis inkasso asja kohtusse, kuid mul ei olnud sellest õrna aimugi, sest elasin ja töötasin ise välismaal kuni 2013. aasta alguseni. Ühtegi meili ega kirja ma ei ole saanud inkassost seoses võlaga, ei omanud ka aadressi Eestis. Nii tehti 2010. aasta märtsis tagaseljaotsus minu vastu, ilma et keegi oleks teatanud mulle, et kohus toimub. Väideti, et on saadetud kuhugi meilile, mida ma ei ole saanud kasutada alates 2008, kui lahkusin sealt firmast.
Nüüd tekib küsimus, kas inkassol on see õigus olemas, et inimesele mitte esitada võlanõuet mitte mingil teel ja lihtsalt asi kohtusse anda? Olen Eestis tagasi sellest aastast ja sain nüüd teada, et summa on kasvanud peaaegu viie kordseks algsummast, on käinud läbi neli erinevat inkassot ja lõpuks ühe kaudu neist läks kohtusse.
Teine küsimus on see, kas on võimalik teha kohtule kaja, et võlg ei kuulu mulle ja teine inimene, kellele see tegelikult kuulub, kirjutab avalduse maakohtule ja võtab selle enda nime peale ja proovib ise seda asja ajada, isegi kui kohtuotsus on tehtud?» küsib ta.
Vastab vandeadvokaat Alo Pormeister advokaadibüroost Sirel & Partnerid.
Küsimusest ei selgu kõik faktilised asjaolud ning kohtumenetluse üksikasjad, mida oleks õige lahenduse leidmiseks vaja eelnevalt analüüsida, sh. kuivõrd isikut kohtumenetlusse kaasati ja mil viisil hagimaterjalid ja muud kohtudokumendid kätte toimetati.
Üheks teistmise aluseks on küll asjaolu, kui menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes. Teistmisavalduse võib esitada kahe kuu jooksul teistmise aluse olemasolust teadasaamisest alates. Teistmisavaldust põhjusel, et pool ei olnud menetluses osalenud, ei või esitada, kui kohtulahendi jõustumisest on möödas kümme aastat.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.