95 protsenti põllumaast on endiselt Eesti kapitali käes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti põllumaa kuulub suuremas osas Eesti kodanikele ja juriidilistele isikutele, mis annab kindluse Eesti põllumajanduse tulevikule, ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder täna Tartus toimuval Maakonverentsil. Probleemiks on kujunemas rendimaade suur osakaal.
«2013. aasta juuli seisuga on kogu Eesti maatulundusmaast teiste riikide isikute omandis umbes 5 protsenti. Peamiselt on tegemist välismaa omanikega Eesti juriidiliste isikutega,» sõnas Seeder. «Eesti põllumajanduse tulevikule on soodne, kui maa kuulub Eesti tootjatele.»
Ministri sõnul tuleb Eestis tegeleda rendimaade suure osakaalu küsimusega. «Rendimaade suur osakaal on probleem, sest toetused lähevad nii maaomanikele, mitte tegelikele maaharijatele. Suurim väljakutse on, kuidas viljakat põllumajandusmaad säilitada ja kaitsta ning tagada põllumajandustootjate konkurentsivõime kasvavate maa- ja maarendihindade juures,» rääkis Seeder.
PRIA andmetel on Eesti põllumajandusmaast keskmiselt 57 protsenti rendimaad, suurim on rendimaade osakaal Harju- (63%) ja Viljandimaal (62%). 83 protsenti ühtse pindalatoetuse alusest pinnast kuulub suurtootjatele, kes moodustavad 17 protsenti taotlejate koguarvust.
Kokku on Eestis PRIA andmetel 2013. aastal 951 447 hektarit põllumajandusmaad, millest 628 090 hektarit on põllumaad ja ülejäänu rohumaa. Põllumajandusmaa kasutamine on alates 2003. aastast tõusnud ning prognooside kohaselt kasvab põllumajandusmaa pind lähiaastail miljoni hektarini. Haritavast maast 51,1 protsendil kasvatatakse teravilja.