/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/09/06/2307255t1h4b4c.jpg)
Gruusia ja Eesti välisministeeriumi vastuseisu tõttu lõpetas joogitootja A. Le Coq ekspordi vaieldava poliitilise staatusega piirkonda Abhaasiasse.
A. Le Coq lõpetas Gruusia vastuseisu tõttu ekspordi Abhaasiasse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Gruusia saatkond kutsus meid välja ja teatas, et äritegevus Abhaasiaga ei vasta Gruusia seadustele. Eesti välisministeerium ütles meile, et Eesti ja Euroopa Liit toetab seda Gruusia seadust,» ütles A. Le Coqi juht Tarmo Noop BNS-ile ja lisas, et selle tõttu otsustas ettevõte loobuda Abhaasia-suunalisest ekspordist.
Noobi sõnul müügimahud Abhaasias väga suured ei olnud, kuid samas võiksid Abhaasiasse eksporti keelavad seadused välisministeeriumi või Gruusia ametlikelt veebilehtedelt leitavad olla.
«Välisministeeriumi esindajad on A. Le Coqi esindajatega antud teemal kohtunud. Välisministeerium toetab Eesti ettevõtjate plaane oma tegevust uutele turgudele, sealhulgas Lõuna-Kaukaasiasse laiendada, järgides kohalikke seadusi. Et Abhaasia on osa Gruusiast, tuleb seal tegutsemisel lähtuda Gruusia seadustest ning taotleda tegutsemisluba Gruusia keskvalitsuselt,» ütles BNS-ile välisministeeriumi pressiesindaja.
Gruusia ajutine asjur Eestis Tamar Mikaberidze ütles BNS-ile, et Abhaasia on okupeeritud territoorium ning äritegevuseks selles piirkonnas on seaduse kohaselt tarvis tegutsemisluba. Asjuri sõnul ei olnud ettevõte selle seadusega kursis.
Mikaberidze sõnul on juhtum praeguseks lahendatud. Ta lisas, et tema andmetel on tegemist esimese sarnase Eesti ettevõtet puudutava juhtumiga. Mikaberidze avaldas lootust et A. Le Coqil õnnestub peatselt siseneda Gruusia turule.
Välisministeeriumi pressiesindaja märkis, et varem ei ole Eesti ettevõtetega sarnaseid probleeme tekkinud. Ta lisas, et sarnased piirkonnad, kus võib tekkida Abhaasiale sarnaseid, riigi territoriaalsest terviklikkusest tingitud probleeme, on näiteks ka Lõuna-Osseetia ja Transnistria.
Oktoobri alguses teatas A. Le Coq, et sõlmis sügise alguses koostöölepingud Abhaasia ja Armeeniaga oma toodete edasimüümiseks kohalikesse kaubanduskettidesse.
«Lõuna-Kaukaasiasse minek on üks osa meie selle aasta ühest ekspordi peamisest tegevussuunast alustada reaalset müüki SRÜ ja endiste NSV Liidu vabariikide idasuunal. Tänaseks on meie tooted juba esindatud lisaks Abhaasiale ja Armeeniale ka Venemaal, Ukrainas ja Aserbaidžaanis. Lähiajal peaksime lepinguni jõudma Gruusiaga,» ütles Noop oktoobris.
Ta lisas, et näiteks Abhaasia turg meenutab aega, mis oli Eestis 30 aastat tagasi, kus importtooted tundusid väga erilised ja haruldased. «Oleme saanud tagasisidet, et meie tooted on väga kvaliteetsed ning eksklusiivsed, mille eest ollakse tihtilugu valmis ka rohkem maksma,» sõnas Noop.
Abhaasia on Gruusiast lahku löönud vaieldava poliitilise staatusega piirkond. Faktiliselt kuulutas Abhaasia ennast iseseisvaks piirkonnaks 1992. aastal, mis tõi kaasa ohvriterohke relvakonflikti Gruusiaga, kuid Venemaa toel tõrjuti Gruusia armee 1993. aasta sügisel Abhaasiast välja. Pärast 2008. aasta Vene-Gruusia augustisõda tunnustasid Abhaasia iseseisvust Venemaa, Nicaragua, Venezuela, Nauru, Vanuatu ja Tuvalu.
Euroopa Liit ning USA on kinnitanud, et Abhaasia on okupeeritud territoorium ja tunnustavad Gruusia terviklikkust, mis juriidiliselt tähendab ka Abhaasia ja Lõuna-Osseetia kuulumist Gruusiale.