/nginx/o/2013/10/31/2589506t1hc5d3.jpg)
Täna teatas sotsiaalministeerium, et tasub kaaluda alkoholile miinimumhinna kehtestamist. Livikole jääb sotsiaalministri entusiasm arusaamatuks.
Liviko ei mõista sotsiaalministri entusiasmi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miinimumhind määratakse joogis sisalduva alkoholikoguse järgi ning Šotimaal vastuvõetavas seaduses alkoholiliigil vahet ei tehta, teatas sotsiaalministeerium. Mõju on vaid odavamatele alkohoolsetele jookidele.
«Otsime võimalikult nutikaid lahendusi kõikjalt maailmast, kuidas mõjutada vähem jooma just kõige problemaatilisemaid tarbijaid – liigtarbijaid ja noori,» kinnitas sotsiaalminister Taavi Rõivas. «Miinimumhinna lisaväärtus on otsene mõju neile gruppidele, kelle joomiskultuuri iseloomustab mõtteviis: võimalikult odavalt täis,» selgitas Rõivas.
«Alkoholi hinda ja selle kaudu tarbimist on Euroopas tavaks mõjutada aktsiisi kaudu. Liviko pooldab lihtsat, selget ja tõenduspõhist maksustamist, mis tähendab iga absoluutalkoholi protsendi ühetaolist maksustamist alkoholiaktsiisiga,» nentis Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi.
Alkoholiühikule miinimumhinna kehtestamisel muutub alkohol tarbija jaoks kallimaks, täpselt sama mõju on alkoholiaktsiiside võrdsustamisel absoluutalkoholi sisalduse alusel, leiab Kalvi.
«Erinevus on vaid selles, et aktsiisi tõstmise puhul saab täiendava tulu riik, miinimumhinna kehtestamisel tuleb täiendav raha kellegi teise kukrusse. Sellest seisukohast lähtudes mõistan ma õlletootjate huvitatust miinimumhindade kehtestamiseks, kuid sotsiaalministri entusiasm jääb mulle arusaamatuks, sest aktsiisimäärade ühtlustamisel riigile täiendavalt laekuva tulu saaks ju edukalt sotsiaalsfääri suunata. Kusjuures jutt käiks kümnetest miljonitest aastas,» selgitas Kalvi.
Alkoholi miinimumhinna kehtestamine on tema meelest küll poliitilise tahte küsimus, kuid seniste maksupoliitiliste põhimõtete muutmine ja turu vabasse konkurentsi ning eneseregulatsiooni sekkumine tundub Kalvile põhjendamatult ebaproportsionaalse sammuna, kui kasutamata on riigile tõhusamad, lihtsamad ja tulusamad viisid alkoholi lõpphindade tõstmiseks ja tarbimise vähendamiseks.