/nginx/o/2012/02/28/986724t1h4718.jpg)
Maksu- ja tolliameti peajurist Karolin Lorents ütles PwC konverentsil «Raamatupidamine ja maksud 2014», et usutavasti paraneb pärast 1000 euro piiri ületavate tehingute käibedeklaratsiooni lisamist tunduvalt asutuse riskianalüüs ning vähem tuleb ette olukordi, kus korralikke maksumaksjaid tüüdatakse asjatute küsimustega.
Uue plaanitava süsteemiga hakkab maksu- ja tolliamet (MTA) saama elektroonsel kujul eestisiseste üle 1000 euro piiri ületavate tehingute kohta infot tehingupartneritelt automaatselt käibedeklaratsiooni (elektroonse) lisana. See süsteem peaks vähendama praegu väga levinud käibemaksupettusi. «Me usume, et riskianalüüs paraneb ja me hakkame kontrollima õigemaid objekte. Meile on tihti soovitatud, et võtke tööle rohkem revidente ja kontrollige rohkem, aga meie probleem pole mitte selles, et me ei suudaks kontrollida, vaid me lihtsalt ei kontrolli praegu õigeid asju,» rääkis Lorents. «Ettevõtjad pöörduvad ka meie poole kurtes, et pole võimalik konkureerida turul, kui teised petavad.»
Lorentsi sõnul vajab praegune käibemaksu deklareerimise süsteem täiustamist, sest see on loodud ajal, kui enamik ettevõtteid esitas käibedeklaratsioone paberil ning elektroonilised võimalused olid piiratud. «Praegu me hindame 4 rea ja minevikuinfo põhjal seda, kellele anda käibemaks tagasi,» rääkis Lorents. «Kui tahame rohkem infot, peame küsima seda ettevõtjatelt. 90-l protsendil juhtudest, kui praegu pöördume ettevõtete poole lisainfo saamiseks, on kõik korras. Ehk et me teeme palju tühja tööd.»
Lorents ütles, et planeeritav süsteem peaks lihtsustama fiktiivsete tehingute tuvastamist. «Praegu ei pea ettevõtjad maksuametile arveid esitama ja on võimalus tagantjärele käibedeklaratsioone parandada. Meie nimetame seda tegevust fishinguks, kui ettevõtja käibemaksuga vassides lihtsalt loodab, et maksuamet ei märka ning kui kontroll siiski saabub, parandatakse tagantjärele deklaratsioon ära,» rääkis Lorents