Asjatundja peab ametnike kõreliilia paanikat asjatuks

Kuigi kõreliiliad istutati eraldi peenrasse, mis oli kavas kevadel aiaga piirata, hindasid keskkonnainimesed selle võõrliigi loodusesse levimise ohu ikkagi liiga suureks ja lilled tuli tuhaväljalt ära viia. Foto: Erik Kalda/Põhjarannik

Keskkonnaametnike nõudel kaevati Ahtme tuhaväljalt üles tosin kõreliiliat kui ohtlik võõrliik. Tallinna botaanikaaia spetsialisti hinnangul on nende taimede levikuoht Eesti looduses väike.

Kui Viru Keemia Grupp septembri keskel Ahtme soojuselektrijaama põlevkivituha ladestuspaiga sulgemisele pidulikult punkti pani, istutati seda tähistava kivi ümber tosin Hollandist pärit kõreliiliat, kirjutas Põhjarannik. Kuigi taimed olid istutatud peenrasse, hindasid kohal käinud keskkonnainspektorid nende levikuvõimalused kohalikku loodust ohustavaks ning käskisid taimed üles võtta.

«Eestis on keelatud loodusesse viia võõrliike. Kui maetud tuhamägesid peetakse looduseks, siis oli keskkonnainspektsiooni tegevus täiesti õige,» tõdes Tallinna botaanikaaia avamaakollektsioonide osakonna juhataja Olev Abner.

Asjatundja sõnul kohtab kõreliiliaid Eestis peamiselt taimekollektsionääride kogudes. «Võimalik, et kõreliiliaid on toodud sisse ka varem, aga laiemalt hakati levitama kõreliiliaid 1990-te aastate alguses,» rääkis ta.

Neid müüakse lisaks suurematele aianduskeskustele ja püsililledele spetsialiseerunud puukoolidele aeg-ajalt laatadel, neid on võimalik tellida internetipoodidest.

«Oht, et mõni liik kohastub Eesti kasvutingimustega liiga hästi ja suudab anda stabiilselt ja palju seemneid, mille abil võib levida istutuskohast kaugemale, on väike,» tõdes Abner. Eestis peamiselt kasvatatavad kõreliilia liigid pärinevad Ida-Aasiast ja puhkevad kevadel varakult, mistõttu kannatavad hiliskülmade all. Sügisel on kõreliiliad tundlikud varajastele öökülmadele ja võivad taas saada kahjustusi. Lisaks ei ole kõreliiliad täiesti talvekindlad ja lumeta pakaselise talve korral võivad nad hukkuda. Nii on juhtunud mitu korda Tallinna botaanikaaias.

Kõreliiliad levivad ise istutuskohas risoomidega (maa-aluste võsudega) pikkamööda laiali ja neid ka paljundatakse peamiselt risoomide jagamise teel.

Kõreliiliad ei ole mürgised ega oma ka kõrvetavat toimet. Samas pole nad ka söögitaimed.

Aias kasvatamisel tuleb kõreliiliatele valida tuulevaikne ja poolvarjuline ning viljaka nõrgalt happelise mullaga mullaga parasniiske kasvupaik ning soovitav on sügiseti tagasi lõigatud taimed kuuseokstega kinni katta.