Autode maksustamise eelnõu sündis kiirustades

Jürgen Ligi Foto: Karli Saul

Rahandusministeeriumi esindajad eesotsas minister Jürgen Ligiga on tunnistanud, et ettevõtluses kasutatava sõiduauto maksustamist puudutava eelnõu esitamisega läks neil sel sügisel kiireks.

Kiirustamise peamine põhjus oli järgmise aasta riigieelarve ning seal haigutav mitmekümne miljoni euro suurune auk teede rahastamise real, millele oli vaja leida kate.

Ligi möönis eelmisel nädalal riigikogu ees, et seoses Euroopa Liidu eelarve aeglase kinnitamisega on riik olukorras, kus tuleb teha mitmeid tulubaasi otsuseid, mis riivavad autoomanikke. «Teed on kõige suurem kamakas, mille ees riik istub ja mis on katteta. Euroopa raha on läinud. Maksuraha tuleb kuskilt asemele leida.»

Kiirustamise üks tagajärg on paraku see, et ministeeriumil jäi eelnõu kõikide osapooltega läbi arutamata. Ministeerium võtab selle omaks, kuid lisab, et huvigruppidel on võimalus esitada oma arvamusi ja argumente praegu riigikogu menetluse ajal.

Vastuseks Postimehe küsimusele, kas eelarveauk on piisav põhjendus maksumuudatusele, kommenteeris ministeeriumi pressiesindaja Rainer Laurits, et loomulikult on muudatusel fiskaalpoliitiline mõju ning antud juhul on see riigieelarve tulusid kasvatav.

Lauritsa sõnul on õiglane see, mille katteks kaudselt lisatulu on mõeldud – selle tulemusel on võimalik hoida teede rahastamise mahte.

Automüüjate liidu esimehe Arno Sillati hinnangul ei saanud eelarveauk ootamatult tulla ning riik on kogu aeg teadnud, kui palju teedele raha kulub.

Kuna struktuurifondide raha on enam-vähem ära kulutatud ning enne 2015. aastat midagi peale ei tule, võiks riik Sillati hinnangul vahepealse aja pigem planeerimiseks ja projekteerimiseks kasutada. «Mingi raha on riigil ikka olemas ja aktsiisi korjatakse samuti. Ei tasu eeldada, et nüüd äkki hakkavad teed erakordselt kiiresti lagunema,» arvas Sillat.

Praegu mitmeid maksumuudatustega seotud eelnõusid menetleva rahanduskomisjoni esimees Sven Sester kommenteeris, et kuigi neile ei ole seni laekunud ühtegi kirjalikku muudatusettepanekut, on huvigrupid kasutanud võimalust ning esitanud küsimusi ja ettepanekuid.

Sester ütles, et komisjon on järgmiseks nädalaks kutsunud koosolekule kõik organisatsioonid ja huvigruppidest alaliidud, kes on eelnõudega seotud. Ühtlasi on komisjon tellinud riigikogu analüüsi- ja õigusosakonnalt analüüsi, milline on neis küsimustes olukord teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 6. november.