Loominguline raamatupidamine – kust läheb piir lubatu ja keelatu vahel?

Kaustad. Foto: SCANPIX

«Loominguline raamatupidamine on natuke hall ala. Finantsist, kes seal toimetab, peab hästi reegleid ja seadusi teadma, et mitte sattuda pettuse maailma,» ütles PwC juhtivaudiitor/konsultant Erki Mägi konverentsil «Raamatupidamine ja maksud 2014».

Tema sõnul on loominguline raamatupidamine on valikute tegemine järgides rangelt raamatupidamistava sõnastuse nõuandeid. «Kaval finantsist tõstab end sellest rollist välja, et raamatupidamine on äri peegeldus, vaid ta hakkab tegema äritehinguid selleks, et need kajastaksid mingit etteantud numbrit,» rääkis Mägi. «Kohati ka alateadlik tegevus, pearaamatupidajad ei tee tihti loomingulist raamatupidamist teadlikult.»

Mägi sõnul ei ole loominguline raamatupidamine:

• Seadusevastane
• Pettus
• Samas pole ka üleliia eetiline.

Mägi sõnul võib loominguline raamatupidamist vaadata ajalisel dimensioonil, et kas majandusaasta lõpp on juba käes ja enam mingeid tehinguid teha ei saa. «Samas omanikule oleks vaja kasumit ju ikka näidata. Siin on aga oluline meeles pidada, et tagantjärele mingeid asju teha ei saa ja näiteks lepinguid tagantjärele tekitada ei tohi,» rääkis ta. «Teine dimensioon on loomingulisuse aste.»

Kõige parem oleks loominguline olla võimalikult varakult ja mitte ärgata tagantjärele siis kui juba eriti midagi muuta ei saa. Paraku on kerkib Mägi sõnul vajadus numbritega mängida just siis, kui majandusaasta on pigem lõppemas ning paistab, et tulemused ei tule nii head kui loodeti.

Loomingulise raamatupidamise võib jagada nelja valdkonda

Tehingute struktureerimine. Enne majandusaasta lõppu tundub, et on vaja midagi teha, muidu lõpp läheb halvaks. Tihti vaadatakse seda olukorras, kui on konkreetsed ootused omanikult või võib pank hakata laenu varem sisse nõudma. Sellisel juhul on ettevõtetes kasutatud selliseid võtteid:

• Müügi periodiseerimine. Muudetakse tarneklausleid nii, et jaanuari müük tehakse detsembris. Või müüakse aasta lõpus pika maksetähtajaga ja kokkuleppega, et kaupa hoiustatakse müüja juures.
• Optsioonid tütar- ja sidusettevõtetesse.
• Põhivarade müük-tagasirent, ainult juhul, kui tagasirent on tehtud kasutusrendi tingimustel. See peab toimuma vara turuhinnas.
• Varade vahetus – bilansiline väärtus erineb turuhinnast, võimaldab vara varudes üles hinnata
• Omaniku pikaajalised nullintressiga laenud. Eraisik laenab ettevõttele, annab 10 aastase laenu 0-intressiga.
• Omaniku käendused ja garantiid vältimaks varade allahindluse tegemist.
• Võõrvaluutas antud/võetud laen ning valuutariski maandamine swapiga.    

Arvestuspõhimõtetega mängimine.  Ettevõtjal on päris suur vabadus neid valida. Neid ei saa muuta muidugi igal aastal.

• Raamatupidamistava kas RTJ või IFRS
• Põhivara ümberhindluse meetodile üleminek
• Varude arvestuspõhimõtete muutmine FIFO vs kaalutud keskmine. Sellel peab olema mingi ratsionaalne põhjendus ja seda ei saa igal aastal muuta.
• Uute RTJ juhendite edasi või tagasiulatuv rakendamine. Sellega saab ühekordselt tänavu natuke manipuleerida.

Erijuhtumid. Majandusaasta on juba lõppenud, aga audiitor on üsna kuri ja ei luba juhtkonna hinnangutega mängida.

• Varude netorealiseerimisemaksumus.
• Maksuriskide katteks tehtud eraldised. Sõidupäevikud nt.
• Töötajate ja juhtkonna boonuste sidumine konkreetse majandusaastaga.

Juhtkonna hinnangud.