Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/02/2006858t1h42c5.jpg)
/nginx/o/2013/10/29/2585346t1h551c.png)
Advokaadibüroo Red partneri vandeadvokaat Gerli Kiluski sõnul on käesoleva aasta märtsikuus valminud maksejõuetuse menetlemise tõhususe uuringu kohaselt Eestis kuni 2011. aasta lõpuni esitatud kokku 153 avaldust saneerimismenetluse alustamiseks. Neist vaid 20 on jõudnud saneerimiskava kinnitamiseni.
Kiluski sõnul pole saneerimise praktika Eestis oodatud tulemusi andnud ning justiitsministeeriumil on kavas saneerimisseadust muuta selleks, et seadus vastaks senisest rohkem praktilistele vajadustele ning saneerimisprotsess oleks lihtsam ja tulemuslikum.
Saneerimine on menetlus, mille eesmärgiks on makseraskustes ettevõtte makseraskustest päästmine. «Lihtsustatult võiks öelda, et saneerimismenetlus on asjakohane, kui ettevõtte maksejõuetus on pigem ajutise iseloomuga. Kui ettevõtte maksejõuetus on püsiv, on tegemist pankrotiolukorraga, kus ettevõtte juhatusel lasub kohustus esitada avaldus pankrotimenetluse alustamiseks,» selgitab Kilusk.