/nginx/o/2013/10/24/2570148t1h83de.jpg)
Kui mitmete Euroopa maade majandus on tänavu elavnemise märke ilmutanud, siis Itaalia jaoks läheb 2013. aasta sisuliselt kaduma
Itaalia ohustab euroala majanduse habrast taastumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates mittevalitud tehnokraadist peaministri Mario Monti tagasiastumisest läinud detsembris on euroala suuruselt kolmas majandus paiskunud ühest poliitkriisist teise, rõhutab Bloomberg Businessweek.
Tulemus? «Vajalikud struktuursed reformid ei taha kuidagi käivituda,» ütleb Société Générale’i Londonis baseeruv analüütik Anatoli Annenkov.
Poliitilise patiseisu eest maksavad hinda tööinimesed. Kui juba detsembris oli Itaalia töötusmäär masendavalt kõrge ehk 11,2 protsenti, siis septembris oli antud näitaja hinnanguliselt juba 12,3 protsenti – enam kui 35 aasta rekord. Bloombergi poolt küsitletud analüütikute nägemuses tõuseb näitaja 2014. aastal veelgi.
Kui euroala majandus vedas end tänavu teises kvartalis langusest välja, siis Itaalia oma langes 0,3 protsenti. Kuna majanduskasvuga on olnud probleeme juba üle kümne aasta, on riigi võlakoorem SKT suhtes ränk – jäädes Euroopas protsentuaalselt alla vaid Kreekale.
Rahandusministri Frabrizio Saccomanni sõnutsi pooldab Itaalia peaminister Enrico Letta erinevaid kasvu kannustamise meetmeid nagu maksusüsteemi lihtsustamist, seadusreforme ja kohtusüsteemi kaasajastamist. Samas on Letta esimesed kaks ametisoleku kuud kulunud peamiselt poliitiliste tulekahjude kustutamisele.
Nagu hiljuti hoiatas Euroopa Keskpanga juhatuse sakslasest liige Jörg Asmussen, võib kinnikiilunud Itaalia euroala hapra taastumise rööbastelt maha tõmmata. «Euroala ei saa olla edukas, kui selle suuruselt kolmanda majanduse kasvupotentsiaal on null,» ütles Asmussen 25. oktoobril Milanos.