/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2013/10/29/2583394t1h64f5.jpg)
Kodumajapidamiste varad kasvasid kõige kiiremini buumi ajal ning taas on hakanud kasvama viimasel paaril aastal.
Eestlaste varad suurenevad hoogsalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laenukoormuse kahanemine ning majanduskriisi ajal alanud uute ettevõtete asutamise buum on tõstnud Eesti elanike finantsvara väärtuse viie aasta jooksul peaaegu kahekordseks.
Eesti Panga värske statistika kohaselt on Eesti kodumajapidamiste finantsvara netoväärtus kasvanud 78 protsenti, 9,82 miljardi euroni. Kokku on majapidamistel finantsvara 17,4 miljardit eurot ehk Eesti sisemajanduse kogutoodangu jagu. Netofinantsvara saamiseks tuleb sellest arvust lahutada kohustuste (peamiselt laenude) jääk, mis oli juuni lõpu seisuga 7,6 miljardit eurot.
Kõige suurema osa kodumajapidamiste varadest moodustavad aktsiad ja osakud (9,4 miljardit eurot) ning sularaha ja hoiused (5,4 miljardit eurot).
«Mahuliselt tuleneb kasv eelkõige majapidamiste säästude (sularaha ja hoiused) ning ettevõtete omakapitali kasvust,» ütles Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar. «Kuna ettevõtted kuuluvad majapidamistele, siis loetakse osa ettevõtete omakapitalist majapidamiste finantsvarade hulka,» lisa ta. Suurenenud on majapidamiste sissemaksed pensioni- ja elukindlustusfondidesse.
«Eraisikute finantsvara on lainetena ja mõnede tagasilöökidega üldiselt kogu aeg kasvanud. Kiirem kasv oli aastatel 2005–2008 ja uuesti kiirenes 2010. aasta lõpust, kui majanduskeskkond hakkas paranema,» ütles SEB eraisikulaenude äriarendusjuht Triin Messimas.