Elering ei pruugi gaasivõrku osta

Gaasivõrk tuleb Eesti Gaasist eraldada lähtuvalt Euroopa energiastrateegiast. Võimalike kosilaste ring pole siiski kuigi lai. Foto: Priit Simson

Eleringi juhi Taavi Veskimägi ja majandusministeeriumi eriarvamused Eesti Gaasile kuuluva maagaasivõrgu ostmise osas, võivad viia selleni, et alguses kindla tehinguna tundunud gaasivõrk läheb Eleringile, ei pruugigi teoks saada.

«Gaasivõrgu võiks osta ükskõik kes, ainult mitte Elering,» ütleb Indrek Neivelt, aga küsimuse peale kes siis osta võiks, kas näiteks Alexela, vastab Neivelt põiklevalt «Olen minagi linna pealt igasuguseid jutte kuulnud.» Teemaks on antud juhul Eesti Gaasile kuuluvad gaasitorud ehk gaasi transportimise põhivõrk, mis eelmise aasta Riigikogu seadusemuudatusega kohustab Eesti Gaasi need maha müüma.

Tegemist on pikaaegase Euroopa energiapoliitika osaga, mida ka Eesti valitsus ellu viib. Samast põhimõttest lähtuvalt «tükeldati» Eesti Energia, kus tootmine jäi ühte firmasse, aga võrk läks riigifirma Elering kätte.

Just Eleringist on algusest peale räägitud kui ka gaasivõrgu uuest ostjast-omanikust ja just Eleringi juht Taavi Veskimägi on neil teemadel kõige rohkem sõna võtnud, rääkinud ja kirjutanud. Ometi on viimastel kuudel üha rohkem kuulda, et tegelikult pole Eleringi tehing sugugi mitte kindel ja isegi kaugel sellest. On hakatud rääkima uutest võimalikest kosilastest, kellest enim nimetatakse Alexela omanikku Heiti Hääl. Hääl ise siiski konkreetselt eitab: «Mina ei plaani osta.» Tõenäoliselt on see aga jutuks küll tulnud ja osalt ilmselt seotud Alexela plaaniga Paldiskisse vedelgaasi terminal rajada.

Gaasivõrgu ostmise teema on igast vaatenurgast poliitiline. Kõigepealt juba see, et Gazpromi kontrolli all olev Eesti Gaas ei taha loomulikult oma torusid mingil juhul müüa ning on selle vastu kõva lobby-tööd teinud. Valitsuse ja Riigikogu otsus tegid igal juhul Eesti Gaasile suurt meelehärmi.

Teiseks, kes iganes ka lõpuks gaasitorud ostab ja kuidas iganes tehing tehakse, on tegu valitsuse tasandil otsusega, see ei jää ühe ministeeriumi ja ministri otsuseks, vaid vajab terve koalitsiooni tuge. Ja kolmandaks, suureks takistuseks ei ole saanud isegi mingi strateegiline kaalutlus Elering või mitte Elering, vaid hoopiski Taavi Veskimägi personaalküsimus.

Kõik see kokku tähendab ka seda, et ega keegi avalikult ja oma nime all asjadest rääkida ei taha. Kuluaarivestlustest saab aga kokku joonistada järgmise pildi.

Juhan Partsi poolne tugi Taavi Veskimägile on kadunud, ütleb üks. Iseasi kui palju seda tuge kunagi üldse oli, oli ju Taavi Veskimägi see, kes omal ajal Juhan Partsi parteiesimehe kohalt välja vahetas. Majandusministeeriumile ei meeldi, et Veskimägi ajab gaasivõrgu teemat oma kanalite, aga mitte ministri (Juhan Parts) ja kantsleri (Marika Priske) kaudu, räägib teine.

Need Veskimägi omad kanalid on ilmselt Reformierakondlikud kanalid. Üleüldse heidetakse Veskimägile ette, et ta ehk rapsib liiga palju, et tahaks gaasivõrgu tehingut iga hinna eest teha, aga pole kõiki asju põhjalikult läbi mõelnud ja teeb emotsiooni pealt.

Räägitakse «et Taavil on lihtsalt igav» ja selleasemel et keskenduda kümnetele pisiasjadele, mida nii suure firma kui Elering juhtimisel parandada saaks, tahab ta teha hoopiski midagi suurt ja võimast ning eks gaasivõrgu ostmine selline suur asi oleks. Kokkuvõttes see ongi see kuvand, mida teemat tundvad inimesed kirjeldavad. Asi ei ole selles, kas Elering ostab, vaid just Eleringi juhis.