Kiirustamata toiduvalmistamist väärtustavast aeglase toidu (
slow food
) liikumisest on inspiratsiooni saanud ka aednikud ja hoogu on sisse saamas uus liikumine - aeglane aiandus (
slow gardening
).
Aeglane aiandus kutsub elu nautima
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
3. mai 2010, 11:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui aeglase toidu liikumise juured on Euroopas, siis aeglase aianduse liikumise eestvedaja, 56-aastane ameeriklane Felder Rushing. The New York Timesile antud intervjuus ütles mees, et aeglase aianduse doktriini tuumaks on lõdvaks laskmine.
Aiaomanik peaks võtma aega puhkamiseks ja jälgima looduserütme, mitte rabelema, et kõik aiatoimetused korraga ja kiiresti tehtud saaks. Hoogtööhimu on iseloomulik just varakevadele, mil aednikud kipuvad talvele punkti panemiseks istikutega õue jooksma.
«Inimestel on kombeks hammustada suurem suutäis, kui nad närida jõuavad. Mõni istutab 24 tomatitaime ja suudab nende eest hoolitsemisega vaevu-vaevu toime tulla,» ütles Rushing.
Alusta paari potitaimega
Tema nõuanne oleks alustada tagasihoidlikult, nii kahe-kolme taimega. Rohkem võib ette võtta siis, kui töövõtted juba käpas ja teadmisi rohkem. Pole mõtet alustada suure maalapiga nagu professionaalne põllumees.
Rahulik algus on üks aeglase aianduse põhimõtteid, teine on raamatutarkustest loobumine ja oma instinktide järgimine. «Öeldakse, et roose tuleb tagasi lõigata teatud nurga alt ja ülaltpoolt teatud kujuga lehte. Öeldakse, et muru tuleb kasta kord nädalas. Tegelikult ei pea neid asju tegema,» sõnas Rushing.
Tema eesmärk on teha aia eest hoolitsemine enda jaoks võimalikult lihtsaks. Näiteks võiks köögiviljad ja salati istutada pigem pottidesse kui avamaale, sest nii on nendega vähem tööd ja korjamine lihtsam. Kui salatipott ka maapinnast kõrgemale tõsta, ei pea lehtede noppimiseks isegi kummarduma!
Samuti võiks lihtsus olla mõõdupuu, mille järgi taimi valida. Rushing ei kasvata oma aias kartuleid, sest palju vähema vaevaga ja odavamalt saab kartulid osta poest.
Mõtle säästule
Raha säästab Rushing sellegi pealt, et on loobunud väetistest ja kasutab mulla toitainetega rikastamiseks komposti.
Säästumõtted on ka selle taga, miks Rushingu aias salatid vanade autorehvide ja plastist värviämbrite sees kasvavad. Kokkuhoidlikult on ta lähenenud aia kaunistamisessegi - kalli originaalskulptuuri asemel püüab tema aias pilke pudelipuu. Metallist puu okste otsa on torgatud värvilistest klaasist pudelid.
Rushingu aia keskseks kohaks on aga vanadest mootorrattarehvidest valmistatud tool, kus end lõdvaks lasta. «Mina istun siin päikese käes nagu vana paks sisalik ning nemad seal higistavad ja ähivad ja puhivad,» osutas mees aeglase aianduse põhimõtteid järgivate ja kiire aianduse lõksus siplevate aednike erinevusele.