Kommertspangad otsivad märke laenuhuvi kasvust

Foto: Graafika: Margit Randmäe

Kommertspankade kinnitusel võib näha inimeste mõnevõrra suuremat huvi laenu võtta, kuid Eesti Panga väitel ei ole märtsis väljastatud laenude pisut suurem maht veel selge märk olukorra muutumisest.

Laenamine eraisikutele kasvas Eesti Panga andmetel märtsis teist kuud järjest, kuid laenamine ettevõtetele kahanes. 

«Juba praegu on näha mõningast elavnemist laenuturul ja kindlasti on see positiivne,» kinnitas Nordea panga Eesti jaepanganduse juht Olavi Pakkonen. Muutuste peamine põhjus on tema sõnul positiivsemad väljavaated majanduskeskkonna arengule ja kindlustunde kasv.

Tingimused leevenesid

Huvi kodulaenu võtmise vastu hakkab taas kasvama, tõdes SEB juhatuse esimehe kohusetäitja Riho Unt. «Prognoosime eraisikute laenuturu aktiveerumist juba sellel poolaastal, ettevõtetel pigem aasta lõpus,» lisas ta.

Ka Swedbanki jaepanganduse juht Aet Altrof ütles, et klientide huvi ja laenutaotluste arv on suurenenud. Praegu on sobiv aeg eluaset soetada, sest kinnisvara hinnad on soodsad ning Euribor madal, põhjendas ta.

Sampo panga personaal- ja jaepanganduse direktori Tõnu Vanajuure sõnul on näha laenuturu mõõdukat elavnemist, kuid see on kevadele vastu minnes tavapärane. Ka keskpanga suhtumine on ettevaatlik.

Kuna aasta alguses laenatakse tavaliselt ikka vähem, siis märtsikuu pisut suurem laenude maht ei ole veel selge märk laenuturu aktiveerumisest, ütles Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jana Kask.

«Neid märke võiks hakata otsima lähematel kuudel,» lisas ta. Keskpanga kevadprognoos nimelt eeldab, et laenuportfellide igakuine vähenemine saab läbi esimese poolaastaga. Samas jääb laenumaht vastavalt kevadprognoosile aasta lõpus siiski mullusega võrreldes 2,4 protsenti väiksemaks.

«Käesoleva aasta laenuaktiivsuse juures saavad määravateks teguriteks välisnõudluse taastumine ning tööturu ja kinnisvaraturu areng, aga samuti siinsete pankade tahe pakkuda klientidele piisavaid ja adekvaatselt hinnastatud laenuvõimalusi,» märkis Kask.

Pangad on viimastel kuudel laenutingimusi leevendanud, kuid sama teed jätkata ei kavatse. Samas märgib Eesti Pank sel nädalal avaldatud majandusprognoosis, et pankade rahastamise hinna langust arvestades on praegu olemas varu laenuintressi määrade alandamiseks.

Nii Swedbank, SEB kui Sampo kinnitasid, et lähiajal nad laenutingimusi siiski ei muuda. «Laenutingimuste muutmisele avaldab suurimat mõju võlakaitseseaduse eelnõu. Enne kui kõik seaduse punktid ei ole täpsustunud, ei saa tingimuste muutmist kommenteerida,» selgitas Pakkonen Nordea seisukohta.

Kahjud teevad ettevaatlikuks

Pangad on laenutingimuste edasise leevendamise suhtes ettevaatlikud ilmselt seetõttu, et neil on veel küllaga probleeme majandusbuumi ajal antud laenudega.

Probleemsete laenude kasvu tempo on Kase sõnul küll aastatagusega võrreldes märkimisväärselt aeglustunud, kuid suured hädad laenude tagasimaksmisega jätkuvad tõenäoliselt siiski veel pikalt.

Pangad on eraldanud miljardeid kroone võimalike laenukahjude katteks Eestis. Swedbanki finantsjuht Erkki Raasuke ütles, et panga lootusetute laenude mahakandmise tipp võib Baltikumis saabuda kuni kolme aasta pärast.

Pankade laenuandmisvõime taastumine võtab Eesti Panga sõnul kapitalitagavara suurendamise ja eesootavate laenukahjude tõttu veel omajagu aega.