Eesti oli digimajanduse arutelul Brüsselis edukas

Euroopa Liidu riikide valitsusjuhid eile Brüsselis tippkohtumisel, Eesti peaminister Andrus Ansip on paremalt esimene. Foto: AP/Scanpix

Kaks nädalat enne neljapäeval ja reedel toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumist saatis peaminister Andrus Ansip ülemkogu liikmetele kirja, milles tutvustas Eesti seisukohti järgmisteks sammudeks soodsa keskkonna loomiseks piiriülestele teenustele ja innovatsioonile Euroopa Liidus. Mitmed neist ettepanekutest kiitsid euroliidu riigijuhid heaks.

Olulisim, mis eestlaste ettepanekutest vastu võeti, oli punkt, mille järgi «tuleks teha jõupingutusi kohaldamaks põhimõtet, et kodanikelt kogutakse teavet ainult üks kord, austades täielikult andmekaitse-eeskirju». See tähendab, et tulevikus võiks euroliidus toimida avaliku sektori organisatsioonide vahel turvaline andmevahetus ehk kodanikud peaksid esitama oma andmeid vaid ühele riigiasutusele euroliidus.

Ansip pidas digitaalsessioonil ka kõne, milles rõhutas, et digiallkirjade juurutamisega oleks võimalik säästa ühe töönädala jagu aega inimese kohta aastas, mis kokku oleks võrdne kahe protsendiga Euroopa Liidu SKTst.

Valitsusjuht kutsus ülemkogul Euroopa Liidu liikmesriike üles digiallkirja lahendusi võimalikult kiirelt rakendama, mainides oma ettekandes ka piiriüleseid e-teenuseid, mida Euroopa riigid ei ole suutnud veel kasutusele võtta, kuid mis tooks kohe nii kodanikele kui ka ettevõtetele otsest majanduslikku kasu.