Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/02/27/1609158t1hbd15.jpg)
«Millised õigused ja võimalused on korteriühistul, kui üks korteri omanik viidi vanadusest ja tervislikust seisundist tingituna hooldushaiglasse ning sellest tulenevalt on tekkinud võlgnevus korteriühistu ees? Korteri omanikul on küll olemas pärija, kes lubas arveid tasuma hakata hetkest, mil hakkab kehtima pärimisõigus ehk pärast omaniku surma. Aga selleks hetkeks võib ju võlgnevus kasvada vägagi suureks. Kas KÜ peaks pöörduma valla sotsiaaltöötaja poole, kelle kaudu ta hooldushaiglasse saateti ja nõudma tema kaudu arvete tasumist?» küsib lugeja.
Vastab jurist Andry Krass Kvatro Kinnisvarahaldusest.
Tavalahenduseks on võlanõudega kohtu poole pöördumine. Kaaluda tasub ka korteriomaniku varale hooldaja määramise taotlemist tsiviilkohtumenetluse seaduse paragrahv 516 alusel. Äraolija vara hooldajaks määratud isikul on seaduses sätestatud ulatuses hooldatava vara käsutamise õigus, mille kaudu lootust hoida olukorda suurema kontrolli all.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.