/nginx/o/2013/09/24/2401142t1hb373.jpg)
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon toetas täna ELi määruse eelnõu, mille alusel luuakse Euroopas ühtne kriisilahendusmehhanism, et lahendada pankade maksejõuetusega seotud probleeme.
Riigikogu ELi komisjon toetas pankade kriisilahendusmehhanismi loomist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühtne kriisilahendusmehhanism on osa laiemast ELi pangandussektori reformist, mida nimetatakse pangandusliiduks. Liidu esimese sammuna käivitub 2014. aasta teises pooles ühtne järelevalve Euroopa Keskpanga poolt kõikide euroala pankade üle.
Kui selle alla kuuluvad pangad peaksid sattuma raskustesse, siis peab ELi ühtne kriisilahendusmehhanism tagama, et kriisilahenduskulud oleksid nii maksumaksjate kui ka reaalmajanduse jaoks minimaalsed.
Euroala pankasid on umbes 6000. Ühtne kriisilahendusmehhanism peaks hakkama toimima eelnõu kohaselt 2015. aasta algusest, mis komisjoni esimehe Arto Aasa hinnangul on ajaliselt üsna ambitsioonikas plaan.
Pangandusliiduga liitumine on vabatahtlik mitte-euroala riikidele. Praegu pole veel teada, kas Pangandusliiduga ühinevad sellised euroala välised riigid nagu Taani ja Rootsi, kelle pangad omavad Eestis tütarpankasid ja filiaale.
Lisaks luuakse ühtne ELi kriisilahendusfond, kuhu pangad hakkavad tegema sissemakseid. Eesmärk on 10 aastaga koguda 55 miljardit eurot, mida saab kasutada pankade probleemide lahendamiseks.
Kui pank tuleb rahaliste raskuste tõttu saneerida, otsustab määruse eelnõu kohaselt keskne ELi organ, milliseid meetmeid panga saneerimiseks kasutada ja kas on vaja kasutada ka ühtse fondi vahendeid.