/nginx/o/2013/09/05/2199485t1he662.jpg)
Majandusanalüütik Maris Lauri hinnangul paiknevad Tallinnas tulevikus kaubandusettevõtted vähemalt osaliselt ümber.
Lauri: Tallinna kaubanduspinnad paiknevad tulevikus ümber
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lauri hinnangul ei tohi unustada, et elanike ümberpaiknemine Tallinna ja lähivaldade vahel mõjutab kaubanduse paiknemist.
«Kui Viimsi vald kiiresti kasvas, tekkis vajadus rajada kaubanduskeskusi sellele suunale, kui kasv nihkus Harku poole, siis tulid ka kaubanduskeskused järele. Kui nüüd on kasv Tartu suunal, siis selge, et ka kaubandus liigub sinna.»
«Võib arvata, et vähempopulaarsemates kohtades, kust inimesed ära liiguvad, varasemaid kaubanduse arenguplaane ei realiseerita ja mõne aja pärast juba olemasolevad keskustest osad suletakse,» ennutas Lauri.
Muutuste tegemine on Lauri sõnul raske, eriti kuna keegi peab olema esimene, kes niiöelda alla annab, aga tõenäoliselt see lähima aasta-paari jooksul juhtub.
Ühtlasi märkis Lauri, et lisasurve tuleb sellestki, et müügitöötajaid napib ja palgad tõusevad. «Niisiis võib arvata, et kaupluste arv ja seega ka pind väheneb tulevikus maapiirkondades ja Tallinnas paiknevad kaubandusettevõtted vähemalt osaliselt ümber.»
Lauri rõhutas ka turistide mõju kaubanduspindade arvestamisel. «Enamik Soomest tulevaid turiste tulevad Eestisse eelkõige ostlema ja päris olulisel määral, seega tuleb paratamatult arvestada, et ka neil oleks ruumi, kus oma ostud teha. Märkimisväärne osa Tallinna kaubanduspindadest, eriti sadama läheduses ja kesklinnas, sellega arvestab,» selgitas Lauri.
«Kui soomlased loobuksid alkoholi ja tubaka ostmisest, siis ilmselt suletaks nii mõnigi kauplus. Teine asi on see, et ostuturistide arv suhtena kohalike elanike arvukusse on Tallinnas üpris kõrge,» lisas Lauri.