EL hädas liikmesriikide põhiseadustega

Euroopa Liit. Foto: SCANPIX

Mustades kuubedes ja muidu vaikse olemisega Portugali konstitutsioonikohtunikud on ootamatult paisatud suure Euroopa poliitika mäslevatesse voogudesse.

Mõnede silmis riiklike põhiseaduste kaitseinglid, teiste arvates reformide vaenlased, on kõnealused seitse meest ja kuus naist muutunud määravaks Portugali 78 miljardi eurose abipaketi ning seetõttu kaudselt ka eurokriisi saatusele.

Lisaks võimalusele, et kohtunikud kummutavad paketi jaoks üliolulised 2014. aasta eelarvesse kirjutatud kasinusmeetmed, on asutuse hiljutised sekkumised tõstatanud laiema küsimuse võimalikest kokkupõrgetest riikide põhiseaduste ja ELi poliitika vahel, kirjutab Financial Times.

«Portugali, Saksa ja teistegi riikide konstitutsioonikohtud peavad mõistma, et nad on nüüd osa laiemast arutelust,» ütleb konsultatsioonifirma Eurasia Group juhtiv Euroopa-analüütik Mujtaba Rahman. «Teatud tasandil tuleb neil arvestada oma otsuste mõjudega euroala laiemale stabiilsusele.»

Viimase 15 kuu jooksul on Portugali konstitutsioonikohus juba neljal korral valitsuse poolt plaanitud meetmeid maha kriipsutanud, sundides paremtsentristlikku koalitsiooni oma poliitikat ümber kirjutama ning pannes paljud muretsema, et ohus on kuni kolmandik tulevaks aastaks kavandatud 3,9 miljardi eurostest kulukärbetest.

Eeldatavasti läkitab Portugali president Aníbal Cavaco Silva eelarvemeetmed – riigitöötajate palga- ja pensionikärped – konstitutsioonikohtu ette kohe, kui need jaanuaris jõustuvad. Samal ajal on ootel kohtu otsus riigitöötajate töötundide pikendamise kohta 35 tunnilt 40 peale nädalas, mis jõustus septembris.

Peaminister Pedro Passos Coelho on looritatult hoiatanud, et kui kohus jätkab oma sekkumistaktikaga, võib valitsus olla sunnitud taotlema teist karmide tingimustega abipaketti – kui praegune pakett juunikuus läbi saab.

Juristide hinnangul on aga ülimalt tõenäoline, et kohus mõned meetmed tühistab – võib-olla aga kõik. See seaks ohtu rahvusvaheliste võlausaldajatega kokkulepitud eelarvepuudujäägi eesmärgid ning õõnestaks investorite usaldust.

«Kohus on pinnuks silmas nii valitsusele kui Brüsselile, turgude silmis on nad vaat et kommunistid,» räägib Rahman. «Ma ei liialda, kui ütlen, et see [kohus] on suurimaks takistuseks Portugali puhtale väljumisele abiprogrammist.»

Kümme kohtunikku määrab ametisse Portugali parlament, kolm aga valitakse välja teiste kohtunike poolt. Üldiselt peegeldab kohtu koosseis parlamendi jõujooni, kuid uuringud on näidanud, et kohtunikud ei otsusta alati «parteiliselt».

Hiljuti lekkis Portugali meediasse ELi sisedokument, milles komisjoni ametnikud Lissabonis kirjutavad, et konstitutsioonikohtu «poliitiline aktivism võib omada väga raskeid tagajärgi», tuua kaasa teise abipaketi ning minna «majanduslikult ja sotsiaalselt väga kalliks maksma». 

Brüssel eitab katset kohtunikke mõjutada ning väidab, et dokument kujutas endast faktilist ülevaadet olukorrast ja mitte arvamusavaldust.

Opositsioonierakonnad rõhutavad, et kohus on põhiseaduse valvurina ülioluline ning neid ei tohiks mõjutada ei majanduslikud eesmärgid ega Euroopa poliitika.

Samal ajal on mõned analüütikud seda meelt, et kõik euroala valitsused peavad arvestama Euroopa laiemate huvidega. Nad rõhutavad, et rahvusvahelistest kreeditoridest sõltuvad riigid peavad loovutama osa oma poliitilisest autonoomiast.

«Siiamaani on see vaid Portugali, Kreeka ja Iirimaa dilemma, aga varsti võivad sellega silmitsi seista ka teised riigid,» ütles Lissaboni sotsiaalteaduste instituudi politoloog professor António Costa Pinto.

«Enamikke konstitutsioone ei tehtud ju ühisraha silmas pidades. Seda, mida varem võis saavutada rahvusliku valuuta devalveerimisega, tuleb nüüd saavutada niinimetatud rahvusvahelise devalvatsiooniga, mis tähendab muuhulgas palga-, hüvitiste ja toetuste kärpeid, mis lähevad vastuollu põhiseadustega.»

Lissaboni ülikooli juuraprofessor Luís Pereira Coutinho usub, et «riik ei saa olla pikemas perspektiivis edukas, kui nende konstitutsiooniline raamistik ja poliitkultuur ei harmoneeru euro[ala]sse kuulumisega seonduvate lubadustega.»