/nginx/o/2013/10/21/2562130t1h65d3.jpg)
Eesti peaminister Andrus Ansip kutsus arvamusloos väljaandele European Voice Euroopa Liitu (EL) üles ühtse digitaalturu loomist lõpule viima.
Ansip kutsus ELi liikmesriike üles liituma digitaalrevolutsiooniga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ansipi sõnul on EL viimastel aastatel ühtse digitaalturu loomise nimel kõvasti tööd teinud, kuid palju on veel teha, vahendas BNS.
«Seisame teelahkmel. Peame digitaalturu loomiseks astuma otsustavaid samme. Olen esitanud terve rea ettepanekuid, mis põhinevad Eestis selles vallas tehtaval tööl ja kogemustel,» rääkis Eesti valitsusjuht.
Peaministri väitel tuleks teha kõik, et võtta digiallkiri üleeuroopalisse kasutusse. «Eestis on alates 2002. aastast digiallkirja antud üle 130 miljonil korral. Eestis tuleb nõusoleku andmiseks isiklikult kohal viibida üksnes laulatusel. Kõige muu jaoks läheb vaja elektroonilist identifitseerimist või mobiiltelefoni, PIN-koodi ja internetiühendust,» sõnas ta.
Ansipi väitel õnnestuks digiallkirja kasutuselevõtuga säästa miljoneid tunde ja palju paberid. «See säästaks Eestis ühe töönädala aastas ning lisaks sisemajanduse kogutoodangule (SKT) juurde kaks protsenti,» lisas Ansip.
Valitsusjuhi hinnangul on oluline, et Euroopa Parlament võtaks vastu õigusakti, millega tunnustataks ühes riigis antud digiallkirju teistes ELi liikmeriikides.
Ühtlasi tahab Ansip vähendada ettevõtlust pärssivat bürokraatiat. «Tuginedes oma kogemustele, teen ettepaneku, et ELi kodanikud ja ettevõtted ei peaks pärast 2016. aastat esitama andmeid mitte enamale kui ühele riigiasutusele Euroopa Liidus,» märkis peaminister.
Neljapäeval toimuva Euroopa Ülemkogu põhiarutelud on pühendatud digitaalmajandusele, innovatsioonile ja teenustele. Lisaks jätkatakse Euroopa Liidu majandus- ja rahaliidu tuleviku teemalist debatti, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Digitaalmajanduse ja teenuste arutelud keskenduvad küsimusele, milliseid samme on vaja astuda, et luua toimiv digitaalne ühtne turg 2015. aastaks. Ülemkogu soovib kokku leppida ja anda suunised edasisteks sammudeks digitaalse ühtse turu loomise seisukohalt võtmetähtsusega valdkondades.
Eesti soovib digitaalse ühtse turu loomisel näha kiireid arenguid. Kõige olulisemaks peab Eesti, et peatselt jõutakse kokkuleppeni läbirääkimiste järgus olevates olulistes Euroopa Liidu õigusaktide eelnõudes – eriti e-identiteedi ja digitaalsete usaldusteenuste määruse osas, mille jõustumist ootab Eesti 2014. aasta kevadel.