/nginx/o/2009/08/07/218038t1hce49.jpg)
Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet esineb Kreeka kriisis üha sagedamini poliitilist laadi mõtteavaldustega, teades väga hästi, et kõikumas on tema enda juhitud asutuse alustalad.
Trichet esineb üha rohkem poliitilist laadi avaldustega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ennekõike on meil praegu tarvis kindlat kurssi hoida,» ütles eile Münchenis kõnet pidanud Trichet. Ühest küljest tuleb tema sõnul loomulikult lahendada käesolev kriis. «Kuid suur ja otsustav samm tuleb astuda kogu eurotsooni majanduspoliitikas,» ütles ta.
Et Trichet'd ennast võib paljuski lugeda 11-aastase rahaliidu üheks peamistest konstrueerijatest ja arhitektidest, on ta toonis arusaadavalt üha enam paatost. «Eurotsooni riike seob ühine saatus,» ütles ta.
Kui Kreeka päästepakett aga läbi peaks kukkuma, võib finantskriisi sattuda kogu eurotsoon - mis asetaks tohutu surve alla ka Euroopa Keskpanga.
Analüütikute arvates peab keskpank sellisel juhul usalduse taastamise nimel ise riigivõlakirju ostma hakkama. Keset hiljutisi majandustorme on Euroopa Keskpank otsesest ja mastaapsest varade kokkuostust - nagu seda on harrastanud nii USA kui Suurbritannia keskpangad - siiski hoidunud, kartes hägustada fiskaal- ja monetaarpoliitika piirjooni ning seada ohtu oma sõltumatust.
Barclays Capitali analüütik Julian Callow ütles aga, et see valik võib keskpangal siiski ees seista, kui Saksa parlament tuleval nädalal Kreeka paketi ootele peaks panema.
Isegi kokkuleppele jõudmise korral hakkavad Kreeka reitingute langetused keskpangale jätkuvalt peavalu valmistama. Kuna Kreeka võlakirjad Standard & Poor'silt juba rämpsreitingu välja teenisid ja pangal muid variante suurt ei ole, kasvab kindlasti nende osakaal tagatisena keskpanga likviidsusoperatsioonides - sest selleks tohib neid kasutada küll. Samas aga kerkib küsimus, kas keskpank ei võta endale mitte liigseid riske.
Kui aga ka teised reitinguagentuurid Kreeka varad keskpanga poolt seatud investeerimiskraadist allapoole langetavad, tuleb pangal ilmselt võtta vastu raske otsus ja ühe eurotsooni liikmesriigi võlakirjad oma likviidsusoperatsioonidest kõrvaldada. Mis omakorda võib tähendada nimetatud riigi jaoks juba tõelist katastroofi.
Eeldades, et pakett rakendub, seisab keskpank silmitsi järjekordsete dilemmadega: kuidas panna paika 16 eurotsooni riigi ühine intressipoliitika? Kuidas lõpetada majanduskriisi haripunktis käivitatud ebatraditsioonilised likviidsuse turgutamise meetmed?
Ühest küljest on Saksa majanduskasv tugev ning keskpanga sakslastest juhatuseliikmed väljendavad juba avalikult oma rahutust inflatsiooniriskide pärast. Samas ootab Kreekat isegi parima võimaliku stsenaariumi korral ees sügav majanduslangus, mis nende finantssüsteemi veel pikemat aega pingestab.
Copyright The Financial Times Limited 2010.