Selle eesmärgiks oli leevendada veidikenegi olukorda, mis sundis paljud lennufirmad mõneks päevaks oma lennud lõpetama. Lennukompaniidele tuli vulkaanituhast tingitud liiklusseisak ebameeldiva üllatusena niigi kehval ajal. Paljudel neist oli seljataga majanduskriisi poolt võimendatud periood, mil tuli nagunii vastu võtta märkimisväärsed kahjuminumbrid.
Rahvusvaheline lennujaamasid ühendav organisatsioon ACI rehkendas, et ärajäänud lendude tõttu kannatasid ainuüksi lennujaamad kokku umbes 183 miljonit dollarit kahju. Samas arvatakse, et maailma lennukompaniid kaotasid iga päev, mil vulkaanilise tuhaga seotud probleemid neid kimbutasid, sellest isegi suurema summa.
Time.com kirjutas, et Euroopa üks suuremaid reisikorraldajaid TUI Travel raporteeris pärast mõnepäevast tuhapilvedest külvatud segadust oma saamata jäänud tuludena 30 miljonit dollarit. Iga lisanduv kriisipäev, mil lennuliiklus maas oli, tähendas ettevõtte kalkulatsioonide kohaselt neile täiendavalt 9 miljoni dollari suurust kahju.
Näiteks British Airways, kes taarub veel siiani hiljuti toimunud töötajate streigist, nõudis aprilli eelviimase nädala alguses, et ELi riikide valitsused maksaksid lennufirmadele kompensatsiooni.
Ka rahvusvahelise õhutranspordi assotsiatsiooni (IATA) tegevjuht Giovanni Bisignani tõdes, et see, kuidas tegeleti Euroopas lennupiirangutega, võib kokku võtta sõnadega «Euroopa segadus».
Bisignani nördimust suurendas kindlasti seegi, et ta oli sunnitud oma veitsis asuvast kontorist sõitma maismaa transporti kasutades enam kui 300 miili kaugusel asuvasse Pariisi, et paluda Prantsuse valitsusel taastada lennuliiklus. Pärast seda ootas teda ees umbes 600 miili pikkune teekond Berliini, et rääkida seal samal teemal Saksamaa ametnikega.