Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/11/18/268553t1h783f.jpg)
/nginx/o/2010/04/27/356859t1h1408.jpg)
Pärast seda, kui paljude Euroopa riikide lennujaamad olid Islandi vulkaani tekitatud tuhapilvede tõttu tavapärasest melust tühjaks jäänud ning regiooni taevalaotus enneolematult vaikseks jäi, pidasid Euroopa Liidu transpordiministrid maha hädanõupidamise.
Selle eesmärgiks oli leevendada veidikenegi olukorda, mis sundis paljud lennufirmad mõneks päevaks oma lennud lõpetama. Lennukompaniidele tuli vulkaanituhast tingitud liiklusseisak ebameeldiva üllatusena niigi kehval ajal. Paljudel neist oli seljataga majanduskriisi poolt võimendatud periood, mil tuli nagunii vastu võtta märkimisväärsed kahjuminumbrid.
Rahvusvaheline lennujaamasid ühendav organisatsioon ACI rehkendas, et ärajäänud lendude tõttu kannatasid ainuüksi lennujaamad kokku umbes 183 miljonit dollarit kahju. Samas arvatakse, et maailma lennukompaniid kaotasid iga päev, mil vulkaanilise tuhaga seotud probleemid neid kimbutasid, sellest isegi suurema summa.
Time.com kirjutas, et Euroopa üks suuremaid reisikorraldajaid TUI Travel raporteeris pärast mõnepäevast tuhapilvedest külvatud segadust oma saamata jäänud tuludena 30 miljonit dollarit. Iga lisanduv kriisipäev, mil lennuliiklus maas oli, tähendas ettevõtte kalkulatsioonide kohaselt neile täiendavalt 9 miljoni dollari suurust kahju.
Näiteks British Airways, kes taarub veel siiani hiljuti toimunud töötajate streigist, nõudis aprilli eelviimase nädala alguses, et ELi riikide valitsused maksaksid lennufirmadele kompensatsiooni.
Ka rahvusvahelise õhutranspordi assotsiatsiooni (IATA) tegevjuht Giovanni Bisignani tõdes, et see, kuidas tegeleti Euroopas lennupiirangutega, võib kokku võtta sõnadega «Euroopa segadus».
Bisignani nördimust suurendas kindlasti seegi, et ta oli sunnitud oma veitsis asuvast kontorist sõitma maismaa transporti kasutades enam kui 300 miili kaugusel asuvasse Pariisi, et paluda Prantsuse valitsusel taastada lennuliiklus. Pärast seda ootas teda ees umbes 600 miili pikkune teekond Berliini, et rääkida seal samal teemal Saksamaa ametnikega.
IATA rehkenduste kohaselt läks vulkaanituhast tingitud lennuliikluse katkestamine lennufirmadele maksma kaotatud käibe näol kokku umbes 1,7 miljardit dollarit. Kuue päeva kohta on seda väga palju. Kolmepäevalisel perioodil, mil katkestus oli kõige laiaulatuslikum, küündis lennufirmade saamata jäänud tulu ligi 400 miljoni dollarini päevas.
Kõige halvemal ajal mõjutas tuhakriis koguni 29 protsenti globaalsest lennundusest, puudutades otseselt 1,2 miljonit reisijat päevas. Bisignani sõnul varjutas tuhakriis isegi 11. septembri sündmuste ahelat, mil USA õhuruum oli suletud kolm päeva.
IATA teatel suutsid lennufirmad tuhakriisi tõttu ka teatud kulude pealt kokku hoida – näiteks säästeti umbes 110 miljonit dollarit kütuse pealt. Teisalt puutusid lennufirmad kokku kasvanud kuludega, mis olid seotud reisijate eest hoolitsemisega, näiteks nende majutamisega.