/nginx/o/2013/10/19/2556876t1h67b7.jpg)
Advokaadibüroo Sorainen partner Allar Jõks ütles, et kavandatav käibemaksuseaduse muutus, mis kohustab deklareerima kõik kaupade ja teenuste eest väljastatud ja saadud arved, mis ületavad iga tehingupartneri lõikes vähemalt 1000 eurot, võib olla põhiseaduse vastane.
Põhjusi kahtluseks on Jõksi sõnul mitu.
«Abinõu mõõdukust ei ole võimalik hinnata kui eelnõu seletuskirjas puudub mõjude analüüs,» toonitas Jõks täna Soraineni ärihommikul peetud ettekandes.
«Seda põhjusel, et puudulikele andmetele tuginedes ei ole esiteks võimalik hinnata, kui laiaulatuslik ja intensiivne on muudatuse mõju ettevõtjatele, kuidas see mõjutab nende tegevuse kasumlikkust, võetud rahaliste kohustuste täitmise võimekust ja nii edasi,» lisas ta.
Rahandusministeerium möönab, et ettevõttel tuleb muuta kasutatavaid infosüsteeme, et oleks võimalik edastada tehingupõhist informatsiooni. «Sellega kaasnevad ühekordsed kulud, mille suurust on rahandusministeeriumil keeruline hinnata,» seisab seaduseelnõu seletuskirjas.
Jõks ütles, et ettevõtete hinnangul oleksid suurematel ettevõtetel ühekordsed raamatupidamisprogrammi arendamisega seotud kulutused suurusjärgus 2500 - 12 000 eurot. Samas on ka ettevõtteid, kellel see ulatuks 15 000 – 20 000 euroni.
Jõksi sõnul pole näiteks teada, et piiri tõstmine 1000 euro asemel annaks maksupettuse vastu võitlemisel samasuguse tulemuse 15 000 euro piir.
«Kuritegude, sealhulgas maksupettuste tõkestamine on riigi ülesanne, mida tuleb rahastada riigi vahenditest,» toonitas Jõks. «Käbemaksupettuste avastamine ei tohi toimuda ettevõtjate kohustuste valimatu suurendamise teel,» lisas ta.