Rüütsalu: sotsiaalmeedia on tänuväärne koht

Foto: jupiterimages.com

Estraveli turndus- ja kommunikatsioonijuht Mari-Liis Rüütsalu sõnul on nende jaoks tõhusaim turunduskanal elektronpost, kuid samuti on tänuväärne koht sotsiaalmeedia, kus saab aru kliendi vajadustest ja soovidest.

Reisid on erutav teema, inimesed armastavad neist foorumites ja blogides rääkida. Kui palju ja kuidas seda infot monitoorite, kuidas suunate ja kasutate?

Mari-Liis Rüütsalu (M-L.R.) - Meie teema on tõesti õnneks selline, mis teatud määral igale inimesele huvi pakub.
Kuna reisimine on nii palju kajastatud teema, siis ka kõige parema tahtmise korral igal-pool kaasa rääkida ei jõua. Monitoorime sotsiaalmeedias peamiselt Estravelit ja meie konkurente puudutavaid teemasid.

Kasutame ETA blogimonitooringut ja Google Alertsi.

Firma kuvand on üldjoontes positiivne. Kui avastame blogides, foorumites või portaalides negatiivset tagasisidet, siis vastame alati ja proovime probleemi lahendada.

Mul on väga häid näiteid sellest, kus oleme sisse viinud muudatusi oma protsessidesse, olles saanud klientidelt blogisid monitoorides üliväärtuslikku tagasisidet.

Kui lahtiste silmadega ringi vaadata, siis on sotsiaalmeedia tänuväärne koht, kus saab aru kliendi vajadustest ja soovidest.

Kliendiga saab suhelda otse ja avatult, tagasisidet saab kohe. Kuid peab olema ettevaatlik - armastan rõhutada, et see, mida klient ütleb, et ta ostaks, ei pruugi tähendada, et ta seda ka päriselt teeks.

Terve mõistus ja kotitäis kogemusi on abiks otsuste tegemisel.

Teemade suunamist kasutame samuti, kuid tagasihoidlikult - see on libe tee ja peab olema ettevaatlik.

Kui palju te sotsiaalmeedia vahendusel otseseid müügisõnumeid julgete saata? Kust läheb hea tooni piir?

M-L.R. - Jah, see piir on õhuke ja eks see tuleb igal alal ikka ise ära tunnetada. Ei saa ette öelda, et autorehve müüv ettevõtte võib saata 75 protsenti müügisõnumeid ja kunsthambaid valmistav firma 45 protsenti. Ikka on abiks terve talupojamõistus. Kindlasti ei tohi müüa sotsiaalmeedias nii agressiivselt kui muudes kanalites.

Mida inimesed reisifirmalt ootavad? Arvan, et teame hästi - soodsaid pakkumisi! Lisaks huvitavat infot sihtkohtade kohta ja kasulikku infot reisimise kohta. Eks me üritame seda kõike tasakaalus hoida.

Ära tuleb tunnetada ka see, kui mitu sõnumit teatud aja jooksul saata võib. Samas tingib meie sektori eripära selle, et kui ikka on pakkuda überhea hind Austraaliasse vaid ainult ostmiseks kahel järgneval päeval, siis seetõttu, et ennelõunal juba läks mingi sõnum teele, me Austraalia müüki tagasi hoidma ei hakka.

Eks meil olegi selline paras kiirrereageerijate rühm - kui ikka tootejuht avastab hea pakkumise, siis tuleb see ülikiiresti müüdavaks vormida.

Meie alal ei jõua eriti kaugele kivisse raiutud turundusplaaniga. Kiirus on meil võtmesõna ja sotsiaalmeedia lubab ülikiiret tegutsemist.

Üldiselt me foorumitesse selliseid teemasid ise ei püstita. Õnneks või kahjuks oleme suurim tegija turul ja kui juba muudesse kanalitesse on pakkumised laiali läinud, siis pidevad nn hardcore-fännid nopivad need ise üles ja riputavad reisifoorumitesse.

Mis on sotsiaalmeediat jälgides Eestis hästi tehtud, mis halvasti?

M-L.R. - Sotsiaalmeedias vist pärjatud eksperte veel ei ole ja nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi. Mind paneb imestama sotsiaalmeedia tuge mitte vajavate ettevõtete tungimine Facebooki ja Twitterisse.

Samuti turunduse killustamine - igale erinevale tootele või brändile tehakse oma kommuun. Eesti tingimustes? No milleks - kas raha on palju? Kummaline tundub ka see, et osa ettevõtteid on võtnud Facebookis mitte ärilise näo, vaid hoopis «sõbra» oma.

Loodan, et sellest on juba üle saadud, et oma ettevõttest edastatakse kliendi jaoks täiesti irrelevantseid sõnumeid.

Tunnustust väärivad aga väikeettevõtted, kes oma inimliku suhtlemisstiiliga lahedaid kommuune on suutnud üles ehitada.

Aga eks peab arvestama, et ka see tegevus nõuab päris suurt ressurssi ja kui sa ei näe, et see sul olemas on, siis ära niisama proovima hakka. Enne võiks ikka eesmärgid paigas olla.

Kas oled nõus väitega, et kõige tõhusam turunduskanal on e-mail?

Eks see oleneb ju tootest või teenusest, mida pakutakse. Võin siinkohal rääkida siiski ainult reisiteenuste turundamisest. Jah, ma pean selle väitega nõustuma, et meie puhul on kõige kuluefektiivsem kanal e-mail.

See ei tähenda, et me muid kanaleid ei hindaks või ei kasutaks. Oleme tõeliselt õnnelikud, et meie kasutada on niivõrd võimas relv - oleme oma aadressbaasi kasvatanud aastate vältel ja hoolikalt.

Efektiivsus tuleneb minu arvates ka paljuski sellest, et meie andmebaas on ülimalt kvaliteetne. Nn prügiaadresse me ei kasuta.

E-kiri peab olema hästi koostatud ning Estraveli e-kirjad seda on. Oleme selle nimel sihipäraselt koos professionaalidega vaeva näinud.

See ei tähenda, et asi nüüd nii jääkski. See on valdkond, mis iga päevaga aina areneb ja muutub ja alati tuleb sammu võrra ees olla.

Meie e-kirjade toimetaja teeb igakuist analüüsi mitmel tasandil - mis müüs, mis mitte, milline pealkiri oli efektiivseim, mis päeval ja mis kell peab e-maile laiali saatma jne jne.

Näiteks teispäeva hommik kl 11 on üks neist headest aegadest, mil e-uudiskirju laiali saata. Kõrgema avamisreitingu saavad alati sissetöötatud, kirjasaajale tuttavad kampaaniad. Kusjuures Vene ja Eesti kliendid käituvad siinkohal erinevalt - venelased vaatavad kõik pakkumised üle, eestlased valivad ühe konkreetse huvipakkuva välja ja keskenduvad sellele.

Loe intervjuud pikemalt Best Marketingi kodulehelt.