Eesti ettevõtted on EL-i ühtse sideturu ettepaneku suhtes kriitilised

Välismaal vahetab telefon operaatorit üksnes ooterežiimil, olgu siis automaatselt või kasutaja käsul. Foto: Aivar Aotäht

Käesoleva nädala lõpul Euroopa ülemkogul arutlusele tulev elektroonilise side ühtse turu ettepanek on leidnud Eesti ettevõtjate seas teravat kriitikat, selgub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile saadetud vastukajast.

Määrus Euroopa Komisjoni poolt väljapakutud kujul riivab ettevõtjate õiguskindlust, nõuab ebaproportsionaalselt palju investeeringuid, paneb operaatoritele ettevõtlusvabaduse vastaseid kohustusi, tekitab lisabürokraatiat ja reguleerib valdkondi ning turge, mida pole tegelikult vaja reguleerida, leiab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) oma kirjas ministeeriumile.

ITL heidab uuele plaanile ette õiguskindluse puudulikkust, sest viimati võeti rändlusteenuseid reguleeriv määrus Euroopa Liidus (EL) vastu aasta tagasi ja juba on alustatud selles toodud nõuete ellu rakendamist.

ITL-i seisukohast jääb põhjendamatuks vajadus reguleerida teenust, millel on turul olemas tasuta asendustooted nagu Skype. Rahvusvaheliste kõnede turg dereguleeriti mitu aastat tagasi ning sel turul puudub turutõrge, mis õigustaks tugevaima võimaliku reguleeriva meetme ehk jaehinna reguleerimise rakendamist sellel turul, märkis liit.

Konkurentsi seisukohalt tekib olukord, milles suurematel operaatoritel, eriti suuremate EL-i liikmesriikide operaatoritel, on stiimul sõlmida omavahel kollektiivleping. Samas puuduks neil huvi aktsepteerida pakkujat, mis asub väikese rahvaarvuga riigis või riigis, kus tal on juba leping, sest selle väikeriigis tegutseva pakkuja «väärtus» on kollektiivlepingu partneritele väike või puudub üldse.

«Leiame, et tänane Eesti mudel, kus sideteenuse pakkumisega on võimalik alustada praktiliselt bürokraatiavabalt ja seega väga kiiresti, teenib nii konkurentsi kui ka investeeringute ja innovatsiooni soodustamise eesmärki. Just Eestis toimiv lihtne mudel võiks olla eeskujuks ühtse Euroopa mudeli väljatöötamisel,» kirjutab ITL.

Määruse kohaselt keelustatakse alates 1. juulist 2014 sissetulevate kõnede eest nõutavad rändlustasud ja Euroopa-siseste rahvusvaheliste kõnede lisatasud kaotatakse. Mobiiltelefonilt tehtud Euroopa Liidu kõnede hind ei saaks olla kõrgem kui 0,19 eurot minuti eest.

Euroopa jõukates riikides, kus kõneminuti hind on kõrgem kui 0.19 eurot minut, võib see tähendada tarbijatele hinnalangust, Eestis aga, kus siseriiklik kõneminuti hind on selgelt madalam, aga väga olulist hinnatõusu, märgib konkurentsiamet oma arvamuses ministeeriumile.

Konkurentsiametiga konsulteerinud Eesti sideettevõtjad on välja toonud, et selle määruse rakendumisel teeb nende olukorra keeruliseks ka see, et nad on juba alustanud kolmanda rändlusteenuse määruse rakendamise protsessi. Ettevõtjad on juba teinud investeeringuid kolmanda määruse täitmiseks. Tele2 on öelnud, et juhul kui komisjoni määrus sellisel kujul jõustub, on kõik tehtud investeeringud tuulde visatud.

Konkurentsiamet leidis, et määruse praegusel kujul rakendumine tooks Eestile kaasa vastaval alal otsustusõiguse kadumise, sest see läheks Euroopa Komisjoni haldusalasse, hinnatõusu tarbijatele, kohtuvaidlused sideettevõtjatega ja halduskulude suure kasvu.