Mugavate lasteriiete väike välimääraja

Nutikad lisadetailid lasteriietel. Illustratsioon: Pm

Kuigi müügil olevad lasteriided on enam-vähem ühesugused, on osal neist detaile, mis teevad riietumise mugavamaks nii lapse kui vanema jaoks.

«Laste üleriiete puhul on kõige olulisem kangas, et see oleks vettpidav ja hingav,» rääkis Eesti lasteriiete tootja Huppa brändijuht Katrin Kornak. Tema sõnul peavad vanemad sageli tähtsaks vaid vettpidavust. «Aga kui riie ei hinga, siis hakkab laps kiiresti higistama ja seejärel piisab väiksest tuuletõmbusest, et haigestuda,» tõdes mitme lapse ema.

Õueriiete puhul loetakse kangast vettpidavaks, kui selle vettpidavuse mõõt on 3000 mm veesamba kõrgust. Huppas kasutatakse kangaid, mille veepidavus on 5000 – 10 000. «3000 mm kangas hakkab tugeva vihma korral läbi laskma,» põhjendas Kornak, miks nad odavamat kangast ei kasuta. Ka soovitab brändijuht vanematel väliriideid valides vaadata, kas olulisemad õmblused on teibitud. «Vähemalt istekaar ja õlaõmblus peaksid olema teibitud,» on ta veendunud.

Pika lukuga on mugavam

Kindlasti tasuks lasteriiete puhul jälgida, et nende kapuutsid oleksid trukkidega ja rinnast kõrgemal ei oleks 7 cm pikemaid paelu. «Need nõuded kehtivad Euroopa Liidus juba aastaid, kuna on olnud traagilise lõpuga õnnetusi, neist üks Eestis, kus lapsed on jäänud mängides kapuutsi pidi kinni ja saanud surma,» selgitas Kornak. Pikemad paelad on lubatud aksessuaaridel, nagu kindad ja mütsid.

Beebiriideid valides tasub vaadata, et voodri puuvillasisaldus oleks võimalikult suur. «Vankrite sisu kipub nagunii olema sünteetilisest materjalist ja kui ka riided on sünteetilised, siis hakkab laps higistama,» põhjendas Kornak oma soovitust.

Päris esimesi õueriideid valides tasuks soetada selline beebikott, mida saab hiljem teha kombinesooniks. Selle kasutus­iga on märksa pikem kui tavalisel beebikotil. Kornaki arvates võiks luku all olla tuuleliist, mis kaitseb lapse rinnaosa.

Kombinesooni saab kauem kanda tänu pealekeeratavatele varrukaotstele. «Tänu sellistele otstele tuleb umbes 5 cm kasvuruumi juurde ja kui lapsed kasvavad mähkmetest välja, siis lisandub ruumi kehaosasse,» selgitas brändijuht. Kui järeltulija on väga aktiivne, siis on mugavam ühe lukuga kombinesoon, millel on vöökumm. Selline riie püsib paremini seljas ja istub hästi puusadel. Mida väiksem on laps, seda mugavam on kahe lukuga türp, sest siis on lahedamalt ruumi lapse sisse panemiseks. «See on mugavam nii ema kui lapse jaoks,» kinnitas Kornak.

Beebikinnaste puhul kehtib sama reegel: mida pikemalt nad lahti käivad, seda mugavam on neid kätte panna. «Kindaid ostes tasuks jälgida, et need ei oleks nii-öelda pajakinda tüüpi, kus kaks poolt on lihtsalt kokku pandud. Kindal peaks olema mingi vorm, siis on ta käes mugav,» toonitas Kornak. Kui Põhjamaades ja Venemaal on popid pikalt peale tõmmatavad kindad, siis Eesti ostjad eelistavad varruka sisse mahtuvaid lühikesi kindaid. Kindlasti soovitab ta kindaid enne ostmist proovida, sest käe kuju on lastel erinev.

Õueriietel võiksid olla tallaalused kummid. «Need tuleb panna jalatsite alla, mitte sisse, nagu paljud emad teevad,» rääkis Kornak. Nii ei pääse vesi ega lumi jalatsisse. Huppa kasutab silikoonist varianti, kuna need peavad hästi vastu ja neid saab kergesti puhastada. Poodides müüakse nööpaugukummi, millest saab ise neid kumme teha, kuid asjatundja sõnul kipub see materjal kergesti kuluma ja pealegi ei kuiva eriti hästi.

Lapsele traksipükse valides soovitab Kornak vaadata, kui pikalt käib lukk lahti. Imikute pükstel peaks lukk olema võimalikult pikk, veelgi mugavam on kasutada kahe lukuga pükse. Oleks hea, kui trakse saaks kergesti lahti teha. «Kui lapsel on kiire pissihäda, siis saab selliseid traksipükse jalast ära, ilma et enne peaks jope seljast võtma,» selgitas asjatundja.

Kindlasti peaksid traksid olema reguleeritavad ja regulaator võiks liikuda võimalikult palju üles, sest siis ei vaju traksid õlgadelt alla. «Hea oleks, kui traksipükste kaenla all oleksid kummid, sest siis hoiavad need paremini keha ligi ja tuul ei pääse sisse,» soovitas asjatundja. Samuti on hea, kui traksipükste laiust saab piha kohast takjakinnistega reguleerida, vastavalt sellele, kui paks või õhuke kampsun alla pannakse. Püksipõlvedel võiksid olla avarusvoldid, mis teevad nende kandmise mugavamaks ja aitavad paremini vormi hoida.

Keeruline õige valik

Kui lapsele tahetakse osta number suurem õueriiete komplekt, et seda saaks mitu hooaega kanda, siis soovitab Kornak valida mudel, mille traksipüksid oleksid alt kummiga. «Kumm tõstab pika sääreosa üles,» selgitas ta. Sirge säärega püksid aga peavad olema lapsele võimalikult parajad, kuna liiga pikk sääreosa vajub muidu talla alla.

«Meil on olnud neid vanemaid küll, kes toovad püksid tagasi, aga meie ei saa midagi teha, sest liiga pikk sääreosa on vajunud jalatsi alla ja see sööb kanga ära,» tõdes konstruktor.

Laste jope alläär peaks olema pingutatav, kindlasti peab jope lukul olema tuuleliist, mis tuult kinni hoiab, ning all ääres võiks olla lumetõke. Talveriietel võiks varruka otsas olla soonik või kumm, et lumi sisse ei läheks. Lasteriiete taskud võiksid olla lukuga, et need lund täis ei läheks ja asjad möllamise ajal välja ei kukuks.

Kornaki sõnul tuleks lapsevanematel arvestada, et enamik kangaid ei ole mõeldud ohtraks liulaskmiseks, kangas talub küll tugevat hõõrdumist, aga teatud piirini. «Kelk võiks ikka pükste ja lume vahel olla,» tõdes ta. Kui aga laps armastab lihtsalt mäest alla lasta, siis tasuks talle osta riided, mille istmiku- ja põlveosa on tehtud tugevdatud cordura kangast, mis talub hästi tugevat hõõrdumist.

Et õueriideid oleks mugavam selga panna, võiks vooder olla osaliselt taftist ja fliisist. «Taft on jahedam, aga on parem selga panna, fliis aga hoiab paremini sooja, kuigi on halvem selga panna,» selgitas Kornak.

Moodsa aja varustus

Kui laste õueriietel on sisetasku kõrval väike auk, siis on see Kornaki sõnul mõeldud mp3 või iPodi jaoks. Lisaks on osal mudelitel tunnel nende seadmete juhtme jaoks. «Selliseid mudeleid tehakse alates 98 cm pikkusest ehk kolmeaastastele lastele. Meil on moodne aeg ja moodsad lapsed,» ütles Kornak naerdes.

«Riideid valides tasuks teada, et üldiselt on poisid pikema keha ja lühikeste jalgadega ning tüdrukutel on vastupidi,» jagas asjatundja soovitusi. Ta lisas kohe, et tegelikult on lapsed väga erineva kehakujuga ja seega tasuks riideid kindlasti proovida, eriti pükse.

Kui ei ole võimalik last poodi kaasa võtta, siis tuleks kindlasti enne ära mõõta lapse sisesääre pikkus, kuna see mõõt ütleb kõige täpsemini, kas mudel sobib või mitte. Üleriiete puhul tuleb teada õla ja varruka pikkust. Seda mõõdetakse alates kaelast üle kergelt kõverdatud küünarnuki randmeni. Kindlasti ei piisa Kornaki sõnul ainult õlajoone varruka pikkusest, sest see sõltub mudeli tüübist.

Kornak tunnistas, et tegelikult kõiki eespool nimetatud detaile lasteriietel ei ole. «Üliägedaid riideid võib ju küll teha, aga kes neid ostaks, sest need maksaksid väga palju,» tõdes ta.

Samas rõhutas asjatundja, et  kui laps saab ühe riidega kaks hooaega käia, siis on väga hästi läinud, sest lapsed kasvavad ja õueriided tahestahtmata kandes kuluvad.

Veel juhtis Kornak vanemate tähelepanu sellele, et sooja ei hoia mitte rõivad, vaid õhk, mis rõivakihtide vahele jääb. «Sellepärast nõudsid meie esivanemad särgi kandmist ja mina nõuan oma lastelt samuti,» kinnitas ta.

Lapsele riideid valides soovitab asjatundja lähtuda pere elustiilist. Kui sõidetakse palju autoga, siis võiksid olla pigem püksid ja jope, sest autos saab jope kergesti seljast ära võtta. Kombinesoon teeb lasteaias lihtsamaks nii lapse kui kasvataja elu.

Kornak rõhutas, et tegelikult teab iga  ema kõige paremini, milline variant tema lapsele sobib.

Tasub teada - tähised riietel

W/P (water pillar) näitab kanga vettpidavust, näit tähendab veesamba kõrgust millimeetrites (mm).

M/P (Moisture Permiability) näitab kanga hingavust, auru läbilaskmise võimet, ühik grammi ruutmeetri kohta 24 tunni jooksul ( g/m2 24 h)

W/R (Water Repellency) näitab kanga pindmist töötlust, mis kulub pesuga maha.