/nginx/o/2013/09/05/2157811t1h5fae.jpg)
Visiiditasu Eestis on Euroopa Liidu riikide võrdluses suhteliselt väike, kuid Eesti patsiendile pahatihti üle jõu käiv. Paradoksina pole aga ka tervishoiuasutused rahul, sest neile on summa liiga väike.
Viieeurone visiiditasu – liiga vähe ja samas liiga palju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Visiiditasu ehk patsiendi omaosalus on Euroopa riikides erinev, näiteks Belgias ei tohi patsienditasu ületada 25 protsenti teenuse hinnast üldise meditsiinilise hoolduse korral, kirjutab Meditsiiniuudised.
Küprosel maksavad soodustuse õiguslikud isikud üldarsti visiidi eest 6,5 eurot, eriarsti oma eest 8,5 eurot, millele lisandub 50 protsenti laboratoorsete, röntgen- ja muude uuringute eest. Samas on ka riike, kus patsiendiosalus puudub, näiteks Kreekas, Maltal, Leedus, Poolas ja Hispaanias. Austrias tuleb aga maksta 10 eurot aastas.
Üks-üheselt neid tasu suuruseid vaadelda ei saa, sest igas riigis on ise süsteem, mis just ühe või teise lahenduse tingib. Rakvere haigla juhi Ain Suurkaevu sõnul sõltub patsienditasude suurus paljuski riigis kehtivast ravi rahastamise ideoloogiast. «Kui riigis on tugev sotsiaalhoolekandesüsteem ja seeläbi rakendatud vajalikud isikupõhised toetusmehhanismid kodanikele, siis saab neilt ka rohkem küsida, sest mittetoimetulevad saavad toetatud,» selgitas Suurkaev. «Kui on aga vastupidi, nagu meie riigis, siis praegusest suurema summa küsimine halvendaks kindlasti arstiabi kättesaadavust.»
Meie inimeste puhul on Suurkaevule silma hakanud, et patsientidel puudub ettekujutus meditsiinitoimingute maksumusest. «Ma arvan, et meil kõigil on siin veel palju selgitustööd teha. Palju sõltub probleemi sisust, kuid meie haigla eelarvele otsa vaadates katab visiiditasu vaid 0,5 protsenti kulutustest. Paraku haigekassa hinnakiri ei võimalda siiski visiiditasust loobuda,» ütles Suurkaev ja viitas, et haigekassa hinnakirja komponendis ettenähtust rohkem kulub kommunaalkuludeks, patsiendi haldamiseks mõeldud, IT arenduseks ja paljuks muukski mõeldud raha.
Selle aasta algusest tõusis paljudes kohtades eriarsti visiiditasu seniselt 3,20-lt 5 eurole ja voodipäeva tasu 1,60-lt 2,50 eurole. Lääne-Tallinna keskhaigla finantsjuhi Astrid Priimägi sõnul oli visiiditasu tõus tingitud arstide streigist. «Kokkulepped tõid haiglatele kaasa palgakulude suurenemise. Kuna riiklik rahastus läbi haigekassa ei kata täiel määral lisandunud kohustusi, tuli leida muid ressursse nõuete täitmiseks,» ütles Priimägi. Suurkaevu sõnul korvas lisandunud raha Rakvere haiglas ühe osa elektrienergia hinnatõusust tulenenud miinusest.
Liiga kõrge
Erinevalt haiglatest on patsientidele visiiditasu kohati isegi liiga kõrge. Eesti Patsientide Esindusühingu infojuhi Anne Veskimeistri hinnangul piirab viieeurone omaosalus osa patsientide ligipääsu tervishoiuteenustele.
«Statistikaameti viimaste andmete kohaselt elab vähemasti kuuendik Eesti elanikkonnast vaesuses. Sellele lisanduvad vaesusriskis elavad inimesed. Seega vähemalt 10% Eesti kodanikest on ka viis eurot liiga suur summa,» räägib Veskimeister. Tema sõnul kinnitavad seda ka pöördumised nende poole, kus kurdetakse, et vaatamata vaevavale haigusele ei pääseta eriarsti vastuvõtule, kuna visiiditasu pole lihtsalt võimalik maksta.
«Teine põhjus, miks viieeurone visiiditasu pole praeguses üldises sotsiaal- ja tervishoiusüsteemis õige, on see, et visiiditasu tõstmine toimus arstide streigi tulemusena. Meditsiinitöötajate palku otsustati tõsta patsientide arvel ja selle otsusega ei saa patsientide esindusühing kuidagi nõus olla,» tõi Veskimeister välja.