Oled sa paremal või vasakul pool?

Domineeriva vasaku ajupoolkeraga inimesele meeldib teha liste ja nimekirju, kaootilisus muudab ta närviliseks. Pilt on illustratiivne. Foto: SCANPIX

Teame, et inimesel on üks ajupoolkera domineerivam kui teine ja selle poolega kipume me ka infot töötlema. Novi arengukeskuses blogis kirjutatakse, kuidas see mõjutab igapäevaelu. Meeldetuletuseks, et paremakäelistel domineerib vasak ajupoolkera ja vastupidi.

Lineaarne või terviklik infotöötlemine.  Vasak ajupoolkera töötleb infot lineaarselt, ta paneb tükkidest kokku terviku. Võtab infokillud, järjestab, süstematiseerib loogiliselt ning seejärel teeb otsuse. Parem ajupoolkera töötab aga vastupidi – ta teeb terviku tükkideks. Tema näeb esmalt suurt pilti ehk vastust ning detaile ei märka.

Näiteks parema dominantse ajupoolkeraga tudengil võib olla raske jälgida loengut, kui õppejõud pole sissejuhatuseks ära näidanud kõik käsitlusele tulevad teemad või tervikliku kokkuvõtte. Samuti on sellisele inimesele vaja ülesande alguses teada, miks ta midagi üldse tegema peab. 

Järjepidev või juhuslik infotöötlemine. Kui sinu domineeriv ajupoolkera on vasak, siis tõenäoliselt oled sa listide ja nimekirjade koostaja. Sulle meeldib teha päeva- ja igasuguseid muid plaane ning seejärel kontrollida, kas ülesanded said tehtud. Loogilises järjekorras õppimine ja juhiste järgmine on sinu jaoks lihtne.
Kui aga domineerib parem pool, siis sa tõenäoliselt hüppad ühelt ülesandelt teisele. Sa suudad täpselt sama palju tööd teha, aga ilma konkreetsete prioriteetide seadmiseta. Sinus tekib mässumeelsus, kui keegi tahab, et sa mingi plaani teeksid. Aga ühelt tegevuselt teisele hüppamise tõttu on just sulle kasulik teha plaane ja nimekirju. See aitab sul püsida ajakavas ja täita enda jaoks olulisi eesmärke. Sinu värvitundlikkus on suurem, seetõttu on kasulik näiteks kasutada värve rohkem- ja vähemtähtsate tööde eristamiseks.

Loogika või intuitsioon. Vasak ajupoolkera töötleb infot loogiliselt samm-haaval nagu lahendaks matemaatika või teaduslikku ülesannet. Tehtavad otsused on selgelt põhjendatavad. Parem ajupoolkera aga kasutab intuitsiooni. Testides omad sa kõhutunnet, milline vastus on õige ja tihti see nii ongi. Sinu aju ütleb sulle, mis tundub õige.

Verbaalne või mitteverbaalne infotöötlemine. Kõige paremini võib tuua näite erinevusest, kuidas üks või teine inimene teed juhatab. Vasaku domineeriva poolega inimene ütleb: «Minge otse 300 meetrit, siis keerake vasakule Välja tänavale, siis minge otse umbes kilomeeter ning pöörake uuesti vasakule Nurme tänavale». Parema domineeriva poolega aga seletab nii: «Minge otse kirikuni (näitab kirikut), siis pöörake vasakule (näitab käega vasakule) ja siis otse kuni ristmikuni, kus keerate uuesti vasakule (jälle näitab).» Temal on harjumus, et silme eest jookseb justkui filmilint, skeemidesse ja kirjeldustesse on tal raske süüvida.

Reaalsusele põhinev või fantaasiale orienteeritud. Vasaku poole inimesed võtavad asju nii nagu need on, nad kohanduvad olemasolevate tingimustega. See aga ei kehti üldse parema domineeriva poolega inimestele – nemad hakkavad keskkonda ja ümbritsevat muutma. Vasaku poole inimesed armastavad, kui on mingid piirid või reeglid, see annab neile selguse ja vähendab ebamäärasust. Kui reegleid ei ole, siis nad ilmselt hakkavad mingeid
reegleid ise tegema. Nad saavad aru, kui on mingi vea teinud. Samas parema poole inimesed ei mõista üldse, et midagi oleks valesti. Nende jaoks on tähtis emotsioon, kui kõik tunnevad ennast hästi, siis ongi kõik korras.