Esimene aasta Kalasadamas

Elu keset ehitustandrit: kraanad akna taga ja Tarmo Luisu disainitud «Kraana» toas. Foto: Peeter Langovits

Helsingi modernse, esimeste pilvelõhkujatega linnaosa kujunemisele elab kaasa Eesti Instituudi Soome esinduse juhataja Grete Ahtola pere.

Uus-Helsingi ühe huvitavama projektiga alustati tunamullu suvel. Paarikümne aasta pärast, kui plaanitu on ellu viidud, on vanast sadamaalast saanud mõnus elurajoon koos kõige sinna juurde kuuluvaga.

«Saime oma korteri suurte raskustega, pidime järjekorras ootama, kuna see piirkond ahvatleb paljusid,» nendib Grete Ahtola.

Nii nagu kõigis Uus-Helsingi asumites, on ka Kalasadama majad energiatõhusad, neid köetakse katustele paigaldatud päikesepaneelide toodetud energiaga.

Uutes korterites on reguleeritud õhutemperatuur – 18–19 ºC – ja põrandaküte. «Soomlastele, kes on harjunud 22 kraadiga paljajalu ja särgiväel kodus toimetama, valmistas niisugune muutus muidugi meelehärmi,» räägib tudengina Tartu Annelinna üürikorteris külma tuba kogenud eestlanna.

Kuigi Kalasadamas käib kibe ehitustöö, on valminud majade ümbrus kenasti korrastatud. Siin leidub lastele mänguplatse ja eakatele istumiskohti, spordilembesed saavad käia naabruses loodusradadel kepikõnnil, jooksmas või jalgrattaga sõitmas.

Palju panipaiku

Erinevalt Eesti ehitustavadest on Soome kortermajade soklikorrusele igale leibkonnale reeglina eraldatud mahukas panipaik, kõigile elanikele mõeldud jalgrattahoid ja esimesele korrusele lapsevankrite-kärude ruum. Majas on lisaks saunale pesuköök, korterites aga rohkelt sisse ehitatud seinakappe ja köögimööbel.

«Saime oma soovi järgi valida sisustuspakettidest viimistlusmaterjale ja värvitoone, samuti köögi- ja sanitaartehnikat,» ütles Ah­tola ja lisas, et samas ei tohi elanikud vannitoas ja köögis ise mitte midagi teha, sest remondimees võib kogemata juhtmed, toru vms läbi puurida…

Ahtola avar ja valgusküllane korter on väga õdus: saareparkettpõrandad, pastelsetes toonides toad, palju kauneid tekstiile ja muidugi raamatuid.

Kabineti raamaturiiuli kavandas ja tegi oma kätega valmis Grete abikaasa Juha, kes pole küll disainer, vaid töötab kujundaja-küljendajana ja on õppinud Helsingi ülikoolis eesti filoloogiat. Sestap ongi nende raamaturiiulis eestikeelsed köited ülekaalus.

Palju häid eesti asju

Korterisse siseneja märkab kohe Jaanus Orgussaare riiulit «Comb» ning voogava ruumi tagumises otsas ehk elutoa akna all on koha sisse võtnud Tarmo Luisu disainitud põrandalamp «Kraana».

«See sobib ehitustandri keskel asuvasse elamisse suurepäraselt! Nägin seda valgustit Eesti disaini väljapanekul Suvilahtis,» räägib Ahtola.

«Palju asju ja kunstiteoseid oleme ostnud Helsingi Eesti Majas toimunud näitustelt, osa, näiteks kardinad ja vaibad, ise Eestist toonud või kingiks saanud.» Kuna Ahtola sõnul on Skandinaavia disain kole kallis, tulebki eelistada eestimaist, seda enam, et eestlased teevad samuti väga ilusaid asju. «Kahju, et Eestis nõusid ei valmistata,» mainib ta.

1. klassis õppiva poja Ville toa seinal püüab pilku Regio lustakas lastekaart. Vanaema kingituse tagamõte oli, et tütrepoeg õpiks maailma riikide nimetused selgeks ka emakeeles.

Ville, Grete ja Juha räägivad kolmekesi koos olles eesti keeles, aga omavahel puhub abielupaar suomea.