/nginx/o/2013/10/19/2555874t1hb16c.jpg)
Kuu aega tagasi kattis Katalooniat iseseisvuslaste inimkett. Viimaste nädalatega on fookus nihkunud protestijailt poliitikutele.
Hispaania-Kataloonia lõhe laieneb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enam ei kõla kõrgelennulised kõned, vaid puhtpraktilised rahanõuded – sel teisipäeval avaldas Kataloonia valitsus 50-leheküljelise dokumendi, mis loetleb üles piirkonna kaebused Madridi vastu.
Nagu vahendab Financial Times, on konkreetselt välja kirjutatud ka Kataloonia finantsnõuded Hispaaniale, tulenevalt aastatepikkusest alainvesteerimisest ja ülemaksustamisest: 9,4 miljardit eurot.
Samal ajal on rahvas kaotamas kannatust. Küsitluste valguses pooldavad iseseisvumist juba pooled katalaanidest – terav tõus viimaste aastatega võrreldes.
Üha rohkem on populaarsust kogumas selge separatistliku suunitlusega erakonnad.
Kogetavalt on tunda pingete kasvu katalaanide ja hispaanlaste vahel. Mis iganes neid rahvaid ka seni sidunud on, laguneb iga päevaga.
Kui ei juhtu imet ja trend ei pöördu, seisab Hispaania silmitsi põhiseaduskriisiga, millist pole nähtud alates demokraatia radadele tagasipöördumist enam kui neli aastakümmet tagasi.