Tallinna Vesi tahab klientide arvu kahekordistada

Ian Plenderleith. Foto: Marina Puškar.

AS Tallinna Vesi juhatuse esimees Ian Plenderleith ütleb E24'le antud intervjuus, et veefirma soovib aastaks 2014 oma klientide arvu kahekordistada.

Meediast on juba läbi käinud, et AS Tallinna Vesi kavatseb laienema hakata. Millised on ettevõtte tänavused laienemisplaanid?

Meie äriarendusplaanid on hetkel veel algstaadiumis. Enne reaalseid laienemistegevusi tuleb meil saavutada parem arusaam võimaliku turu suurusest ning peamistest äriteguritest ja -vajadustest, mis aitavad hoogustada välisettevõtete osaluse kaasamist antud ärisektoris.

Omavalitsusväliste ettevõtete kaasamiseks munitsipaalomandis vee-ettevõtetes on mitmeid erinevaid mudeleid.

Üheks variandiks on varade müük, nagu seda tegi Tallinn. Teisalt on võimalik sõlmida pikaajaline opereerimis- ja hooldusteenuste leping, nagu see kehtib hetkel Tallinna Vee ja Maardu linna vahel.

Kolmandaks variandiks on lühiajaline haldusleping. Selle kohaselt me opereeriksime rajatisi või osutaks osalist teenust (nagu võrkude hooldus ja avariitööd - I.P) ning seda kuni 5 aasta jooksul.

Samuti on võimalik osutada vee- ja kanalisatsiooniteenuseid omavalitsuse piiril, sarnaselt mitmetele Tallinna naabervaldadega juba sõlmitud lepingutele.

Pikaajalised lepingud ning kindel regulatsioonistruktuur tähendab samas ka hõlpsamat suhtlust pankade ja fondidega.

Näiteks opereerimis- ja hoolduslepingud jätavad omavalitsustele alles võimaluse taotleda ELi finantseeringut, kuid omavalitsusel on tihti raske leida vahendeid omafinantseeringuks.

ELi vee raamdirektiivi eesmärgiks on rakendada vesikondadel põhinevat lähenemist veemajandusele, mille tulemusena oleks tulevikus vähem vee-ettevõtteid.

See aitab saavutada suurematelt mahtudelt võimaldatavat kokkuhoidu ning lihtsustab veemajandussektori reguleerimist. Samas võidaksid tarbijad ühtsemate ja kõrgemate kvaliteedistandardite rakendamisest, seda nii vee kvaliteedi kui veeteenuse osas.

Teame, et Tallinnas on vee kvaliteet väga kõrgel kvaliteeditasemel, samas kui mõnedes Eesti paikades ei vasta kvaliteet sotsiaalministeeriumi poolt seatud nõuetele. Kirde- ja Lääne-Eestis on esinenud reostatud või joogikõlbmatu vee juhtumeid.

Ideaalolukorras peaks meil olema võimalus juua puhast ja väga kõrge kvaliteediga joogivett üle Eesti ning siin näeb Tallinna Vesi võimalust pealinnas saavutatud edulugu korrata.

Kas peate võimalikuks, et juba sel aastal võib ettevõte tegevust alustada näiteks Läti või Leedu turul?

Ettevõte on seadnud endale strateegilise eesmärgi laiendada oma tegevust nii Eestis kui teistes Balti riikides.

Siiski ei soovi me veel avaldada, millistes konkreetsetes piirkondades seda teha plaanime.

Meie kui ettevõtte eesmärgiks on vähemalt kahekordistada järgmise äriplaani perioodil (ehk kuni aastani 2014 - I.P.) meie teenuseid tarbivate inimeste arvu praeguselt 430 000lt inimeselt.

Kui aktiivselt kavatsete laieneda riigisiseselt?

Tulevikule mõeldes usume, et saame Tallinna Vee oskusi kasutada ka teistele omavalitsustele abi pakkudes, eesmärgiga parandada sealsete vee-ettevõtete tulemusi ning osutada sealsetele klientidele ka parema kvaliteediga teenuseid.

Lisaks tähendab partnerlus Tallinna Veega omavalitsusele seda, et kõrgelt kvalifitseeritud vee-ettevõte võtab vee- ja kanalisatsiooniteenuste ning keskkonnakaitsega seotud riskid enda kanda.

See võimaldab omavalitsusel panustada oma jõupingutused ja ressursid enda kõige edukamatele tegevusvaldkondadele, jättes vee- ja kanalisatsioonialase tegevuse juhtimise ja parendamise Tallinna Vee kanda.

Heaks näiteks on siinkohal Maardu linnaga sõlmitud opereerimis- ja hooldusleping, mille alusel pakub AS Tallinna Vesi alates 2012. aastast Maardule kõiki vee- ja kanalisatsiooniteenuseid.

Kui suured on ASi Tallinna Vesi tänavused investeeringud ning millised projektid neelavad kõige enam raha?

Ettevõtte investeeringud jäävad 2010. aastal samale tasemele kui need olid eelmisel aastal, ehk suurusjärgus 250 miljonit krooni.

Tänasel päeval on ASi Tallinna Vesi üheks olulisemaks prioriteediks võrkude laienduskava lõpetamine.

Samuti teeme investeeringuid Paljassaare reoveepuhastusjaamas, tagamaks keskkonnalaste nõuete täitmise ja Tallinna randade puhtuse ka tulevikus.

Kuidas suhtute õiguskantsleri tõstatatud teemasse, mille kohaselt on Tallinnas kehtestatud veehind liialt kõrge?

Kahjuks tugines õiguskantsler oma järeldustes konkurentsiameti poolt läbi viidud puudulikule ja ebatäpsele analüüsile, käsitledes selles sisalduvat faktina.

Nagu AS Tallinna Vesi viitas oma kirjas konkurentsiametile ja õiguskantslerile, ei tohiks kindlate järelduste tegemiseks kasutada puudulikku analüüsi.

Samuti ei kontrollinud õiguskantsler ega konkurentsiamet oma kommentaarides esitatud väiteid, ega selgitanud oma seisukohti ettevõttele enne nende avaldamist.

AS Tallinna Vesi on alati leidnud aega kõigi osapoolte jaoks, kes on soovinud majandusregulatsiooni teemal seisukohti vahetada.

Tallinna Vesi analüüsis ettevõtte tulukust lähtudes regulatsiooni parimatest tavadest, mille põhjal võib öelda, et ettevõtte tulukus vastab võrreldavatele regulatiivsetele näitajatele Lääne-Euroopas.

Vastav informatsioon sisaldub ka meie poolt õiguskantslerile 15. märtsil 2010 saadetud kirjas. Tallinna Vee eratarbijate tariifid on võrreldes teiste Eesti vee-ettevõtete tariifidega keskmisel tasemel.

Õiguskantsler otsustas pealinna veehinna kujundamise teemaga minna riigikohtusse. Kui sealt peaks tulema otsus, mis sunnib ettevõtet oma hindu kärpima, siis milline võib olla selle mõju ettevõttele ning aktsionäridele?

Riigikohus hakkab analüüsima haldusakti vastavust põhiseadusele, mitte regulatsiooni ega vee hinda.

Tallinna Vesi ei ole selle protsessis osaline ning raske on hinnata riigikohtu lahendi mõju. Küll aga ei ole ettevõte parimatel tavadel põhineva Eesti veemajanduse regulatsiooni rakendamise vastu.

Siiski ootame riigikohtult ja ka teistelt asjaomastelt asutustelt mõistmist, et nii ettevõte kui selle aktsionärid on sõlminud vastavad lepingud heas usus ning ei soovi, et neid lepinguid ühepoolselt rikutakse.