Päevatoimetaja:
Erkki Erilaid
Saada vihje

Astelpajumahla tegemine kasvab Sepamäel iga aastaga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Astelpaju toormahlu müüb Madis Jaaniste võimalusel alati ka laatadel. Palamuse laadal oli ta tänavu väljas 
koguni kahe müügipunktiga.
Astelpaju toormahlu müüb Madis Jaaniste võimalusel alati ka laatadel. Palamuse laadal oli ta tänavu väljas koguni kahe müügipunktiga. Foto: Maarja Otsa

Astelpajusaak on Sepamäe talu peremehe Madis Jaaniste sõnul olnud tänavu veidi parem kui mullu ning märkimisväärselt parem kui üle-eelmisel aastal. Siiski ostab ka Sepamäe talu toormahla tegemiseks marju juurde, sest oma hektarise põllu marjadest mahlanõudluse rahuldamiseks ei piisa.

Sepamäe talu on Eestis üks väheseid, mis toodab 100-protsendilist toormahla ilma mingite lisandite, ka suhkruta. «Põhjus, miks sellist mahla ei tehta, on lihtne  – 100-protsendine toormahl ei säili. Kergem on mahla pastöriseerida või suhkrut lisada, aga mina lähtun ennekõike sellest, et mahl oleks maitsev ja vitamiinirikas. Mul ei ole vaja, et see võiks kaks nädalat kuskil toanurgas seista,» rääkis ta.  

Nõudlust astelpaju toormahla järele Madis Jaaniste kinnitusel jagub. «Iga aastaga on meie tootmismaht umbes 20 protsenti kasvanud. Eks nõudlust on vaja veel kasvatada, kuid praegugi on juba päris palju ära tehtud astelpaju populariseerimiseks,» nentis neli aastat astelpajukasvatuse ja mahlatootmisega tegelenud Sepamäe talu peremees.

Linnast maale

Vooremaale kolis varem IT-alal tegutsenud Madis Jaaniste oma perega elama veidi rohkem kui viis aastat tagasi. Peagi alustati ka

astelpajuistanduse rajamist, kuid esialgu ei kujutanud Jaanimäe ette, et neist oranžidest marjadest võikski saada tema põhitöö. «Alguses mõtlesin, et käin Tartus tööl edasi ja marjadega tegelen sügisel kuu aega – korjan ära, müün maha ja mis seal ikka, kuid nüüd on läinud teisiti,» jutustas Jaaniste.

Praegu ei piirdu Jaaniste üksnes marjade korjamisega, vaid peab oluliseks ka just lisaväärtuse loomist. «Nii on marjadel väärtust rohkem ja rahaliselt on kasulikum, kui marjad on edasi väärindatud,» selgitas ta.

Oma astelpajumahlu müüb Sepamäe talu nii kohapeal kui käib ise aktiivselt laatadel. Samuti on tooted saadaval Lõunakeskuse talu-turul, Tallinnas Nõmme turul ja Rimi talupoodides.

Kasvuplaanid

Sepamäe talus kannab marju praegu ühe hektari suurune põld ning tulevikku silmas pidades on juurde istutatud veel ühe hektari jagu astelpajutaimi. Oma põllult saadavatest marjadest Jaaniste sõnul siiski esialgu ei piisa ning puudujäävad marjad ostab ta mahlateoks teistelt kasvatajatelt.

Astelpaju saagikus on aastast aastasse väga kõikuv ning see sõltub mitmetest teguritest. «Muuhulgas mõjutab saaki see, kui palju sa oksi oled lõikunud ja kuidas nad tagasi kasvavad, kui palju on vihma ja päikest olnud või kui vanad on põõsad,» selgitas Madis Jaaniste.

Millistes tingimustes astelpaju kõige paremini kasvab, pole Jaaniste nelja-aastase kogemusega täpselt isegi aru saanud. «Kõige kindlam viis riske hajutada on vist nii, et sul on üks põld kuskil sooääre peal niiskel maal ja teine kuskil kõrgemal. Siis ühelt põllult saad ikka hea saagi,» arutles ta.

Madis Jaaniste on kontoritöötajast marjakasvatajaks ja mahlatootjaks arenenud järk-järgult. «Pigem ikka tasapisi, mitte suure hurraa ja laenudega,» nentis ta, aga lisas, et kui mahlatootmine samas tempos kasvab, läheb tal täiendavat tööjõudu vaja. Praegu teeb Jaaniste mahla veel peamiselt üksinda koduköögis ning marjade korjamisel võtab ta pereliikmed, sõbrad, tuttavad, sugulased või ka mõned külaelanikud appi.

Mahlatootmise arendamise peamiseks eelduseks on Jaaniste sõnul jätkuv nõudluse kasv. «Toota jõuab alati, aga enne on vaja turgu juurde tekitada,» märkis ta.

Pidujook lindudele

Muigega lisas Jaaniste, et peale inimeste on astelpaju nõutud kaup ka lindude seas. Niipea, kui marjad valmis saavad, hakkavad linnud neid nokkimas käima ega ütle marjadest ära ka siis, kui need on käärima läinud. Käärinud marjad mõjuvad lindudele aga nagu pidujook. «See on päris lõbus vaatepilt, kui linnud seal põllul lällavad nagu oleksid purjus. Selline kisa ja kära käib marjade pärast,» naeris ta.

Otsusega kolida linnast maale ja hakata iseendale tööandjaks on Madis Jaaniste võitnud enda sõnul märgatavalt elukvaliteedis. Eriti on see mõjutanud laste tervist. «Lapsed on nüüd palju tervemad ja neil ei ole nii palju allergiaid kui varem. Ma ei tea, kas see on selle pärast, et kolisime maale ja hakkasime astelpaju tarbima, aga nende tervis on parem,» nentis Madis Jaaniste, et maale kolimine on nende perele tulnud mitmeti kasuks. 
 

Artikkel ilmus esmakordselt esmaspäeval Postimehe erilehes Maaelu Edendaja.

Märksõnad

Tagasi üles