EMT ohverdas vanad kunded 4G-võrgule

Foto: SCANPIX

Ehkki EMT on meedias kategooriliselt eitanud neljanda põlvkonna võrkude väljaehitamist 3G-võrgu kvaliteedi arvel, kinnitavad Postimehe valduses olevad fotod vastupidist.

 

Etteruttavalt võib öelda, et EMT ise keeldus fotosid kommenteerimast. Postimees ei avalda fotode allikat, küll aga lasime oma Saaremaa kaastöötajast fotograafil oktoobri algul mastis leiduva maapinnalt üle pildistada, et veenduda toimetusse laekunud fotode õigsuses.

EMT tehnoloogiadirektor Tiit Tammiste ütles hiljuti Kuku raadio saates Digitund, et Elisa võrgujuht ja juhatuse liige Andrus Kaarelson valetab, väites, et EMT ehitas oma 4G-võrgu üles 3G-võrgu arvel. «Tegelikult ei ole seesugustel süüdistustel mingisugust alust ja seda, et võtta kuskilt ühest tehnoloogiast võimu maha ja panna teisele juurde, ei ole võimalik üldse teha,» lisas Tammiste.

Küsimusele, kas EMT tehnoloogiadirektor saab ka kuidagi kinnitada, et 3G-võrgust ei ole midagi klientide arvelt ära võetud ja 4G-võrku pandud, vastas ta nii: «Seda ei ole põhimõtteliselt võimalik teha, sest sagedused ja tehnoloogiad on erinevad. Jah, me teatud sarnaste sageduste puhul kasutame samu antenne, aga see on täiesti loomulik maailmapraktika. 3G ei lähe kuidagi kehvemaks.» Seepeale nõudis Elisa EMT-lt avalikku vabandusepalumist valetamises süüdistatud Kaarelsonilt, mida pole senini tulnud.

Postimehe valduses on fotod EMT Saaremaal Eikla külas asuvas mastis olevatest seadmetest. 3G-mastivõimendisse siseneb ja sellest väljub üldjuhul kaks paralleelset kaablit, mis on masti all ühendatud tugijaama ja ülal antenni külge. Kõnealusel juhul on eemaldatud üks kahest võimendisse sisenevast, sealt väljuvast ja antenniga ühendatud 3G-kaablist, selleks et saaks antenniga ühendada 4G-kaabli. Antennil on ainult kaks pesa, millesse kaableid ühendada.

Päike ja tormid räsivad

Postimees palus kõigepealt fotodele kommentaari Elisa võrkude valdkonna juhilt Andrus Kaarelsonilt, kelle väitel toob fotodel nähtav lahendus endaga kaasa 3G-leviala kahekordse nõrgenemise. «Sel juhul hakkavad kliendid levist välja kukkuma,» lausus ta. «Sama antenni on kasutatud nii 3G- kui 4G-ühenduse jaoks ja seoses sellega on 3G-levi tõmmatud kaks korda väiksemaks.»

Kiirustamisest annavad Kaarelsoni väitel märku plastklambrid, millega on masti külge kinnitatud kaabel ja ka 3G-võimendi – millegipärast pidi liigutama ka võimendit. «Selliste klambritega kinnitatakse seadmeid võib-olla all konteineris,» lausus ta. «EMT-l on olnud nii kiire, et nad tegid suisa ohtlikke ehitusi. Päike kõrvetab seda klambrit, siis tuleb sügis oma tormidega ja see vähemalt viis kilo kaaluv kolakas kukub kellelegi pähe. Selle 4G ehitusega on üldse tekkinud seal lotendavate kaablite sasipundar. See on halb ehituspraktika.»

Postimees näitas Kaarelsonile ka EMT kasutatava antenni lähivõtet, mis tema väitel kinnitab, et operaator kasutas oma 4G-sageduslitsentsile sobimatut antenni. «EMT sagedus algab 801 megahertsist ja läheb sealt suuremaks, aga see antenn toetab sagedusi, mis algavad alles 806 megahertsist,» lausus ta. «Tarbijale tähendab see, et 4G-signaal ei pruugi sealt läbi tulla või siis tuleb ta veel vähem läbi ja leviala on väiksem. Teenus võib olla katkendlik.»

EMT võitis alles mai lõpus konkursi neljanda põlvkonna mobiilsidevõrgu (4G) väljaehitamiseks 800 MHz sagedusalas, juba 17. juunil teatas firma, et EMT 4G-võrk katab 95 protsenti Eesti territooriumist. Konkursi võitmise ainus tingimus oli võrgu väljaehitamise kiirus ja sellega trumpas EMT konkurendid üle. Elisas tekitas juba toona küsimusi, kuidas on füüsiliselt võimalik seda eesmärki nii lühikese ajaga saavutada. Seejuures pole sugugi väheoluline tõik, et EMT sai oma litsentsi tänu esimese konkursi võidule riigilt kätte miljoni euroga, sellal kui Elisa pidi hiljem väljastatud litsentsi eest maksma viis korda rohkem.

Elisa nõudis ka tehnilise järelevalve ametilt (TJA) EMT 4G-litsentsi tühistamist, ent amet jättis taotluse rahuldamata. Vaidlus kahe operaatori vahel on muutunud vägagi põhimõtteliseks ja panused on kõrged. Postimees avaldas 14. augustil artikli «EMT ohverdas vanad kunded 4G-le», mis käsitles EMT 3G-võrgus iseäranis kevadsuvel süvenenud leviprobleeme.

Postimehe sõltumatu allikas ütles juba toona, et võrgu kahe nädalaga väljaehitamiseks pidi EMT tegema väga suure tehnilise kompromissi: «Sisuliselt kasutasid nad väga paljus ära 2G- ja 3G-leviala katmiseks mõeldud antenne. Väga suure tõenäosusega on see 2G- ja 3G-leviala kehvemaks minemise põhjus.» Allikas täpsustas, et EMT kasutas samu antenne, kaableid ja võimendeid kahe leviala asemel kolme tekitamiseks. «Kui samu ressursse aina rohkem jagatakse, siis jätkub vähem.»

Pärast EMT 4G-võrgu valmimist hindas firma leviala TJA ning leidis, et see vastab nõutule ja katab vähemalt 95,4 protsenti riigist. Ent Elisa tellimusel tegi mõõtmisi ka mobiilsidevõrke planeeriv ja projekteeriv firma Pemetel, mille hinnangul oli nõutud allalaadimiskiirusega kaetud vaid 76,35 protsenti Eesti põhi- ja tugimaanteedest. Siin tuleb aga lisada, et TJA ega Pemetel ei kontrollinud EMT ehitustööde võimalikku mõju 3G kasutajatele.

Mõne spetsialisti andmetel kasutas EMT ülalkirjeldatud tehnilist lahendust 4G-võrku ehitades korduvalt, ent on hiljem poolikud lahendused järk-järgult likvideerinud. Sestap jääbki selgusetuks, miks on jäänud plastklambrisüsteem püsima Saaremaale Eiklasse.

Selge see, et konkurendi tehnoloogiadirektori poolt valetajaks tembeldatud Kaarelsonil on isiklik huvi oma au kaitsta. Postimees otsis ka sõltumatumaid asjatundjaid. Neid on Eestis paraku väga vähe, sest kõik, kes ehitavad või planeerivad võrke, saavad ka tööd mobiilsideoperaatoritelt. Seetõttu soovivad nad enamasti ka anonüümsust.

Postimees näitas fotosid ühe võrguehitusfirma tundmatuks jääda soovivale töötajale, kelle sõnul viitab fotol nähtav tehniline lahendus 3G-le sobiva antenni kasutamisele 4G tarbeks. «Ma ei tea, kui palju seda praktikat kasutati, aga seda kasutati, ja ma arvan, et nemad (EMT – N. N.) pole ainukesed, kes seda kasutavad,» ütles allikas. «See on lihtne võimalus ehitada mingisugune enam-vähem 4G-võrk kiiresti välja, kasutades selleks osaliselt juba olemasolevaid seadmeid.»

Allikas lisas, et tema firma töötajatele on selline lahendus paaril korral silma torganud: «Aga ma ei saa väita, et see oleks olnud massiline.»

Allikas lausus erinevalt Kaarelsonist, et fotodel nähtava puhul ei kahane kaks korda mitte 3G leviala, vaid selle ühenduse kiirus. «Kahe paralleelse võimendisse ja sealt edasi antenni suunduva kaabliga saavutab topeltkiiruse, mitte signaali topeltvõimsuse,» väitis ta. Mõju 3G-levile on igatahes selgi juhul ilmne. «Kaob pool kiirusest ja läbilaskevõime kahaneb poole võrra, kui me eeldame, et kasutajate hulk jääb samaks,» lausus allikas. «Samas ei vaidle ma vastu, et suure kasutajaskonna puhul tähendab ühe paralleelkaabli äravõtmine ka leviala kahanemist, sest kõigepealt teenindatakse ära mastile lähemal asuvad kliendid ja kaugemal asujad kukuvad levist välja.»

Kui 4G tarbeks kasutatakse 3G jaoks mõeldud antenni, tähendab see allika sõnul, et 4G-võrgus pole võimalik saavutada tippkiirust.

Ent miks ikkagi on sama juunis kasutatud ajutine lahendus Eiklas erandlikuna püsima jäänud? «Kindlasti oli lahenduse põhjuseks esialgu ikkagi ajafaktor,» arvas allikas. «Ununeda see ei saanud, sest mobiilsidevõrk on distantsilt monitooritav. Ma pigem arvan, et kas ei peetud rentaabliks sinna uuesti minemist ja/või pole sellest piirkonnast ka kliendikaebusi. Võimalik, et ükski klient ei pannud muutust tähele. Kui ei ole vaja, siis milleks ümber teha?»

Eikla mast katab Kesk-Saaremaal hõredalt asustatud kanti.

Allika kinnitusel loevad mobiilsideoperaatorid hoolimata oma prisketest kasumitest suure hoolega võrguehitusse investeeritavaid summasid. Pigem eelistatakse võrke ehitada väiksemate mahtude teenindamiseks, mitte suure varuga ja rohkematele kundedele.

Võrguhäirete tekke loogika on siiski üsna lihtne: mida rohkem on kasutajaid, seda rohkem on neil võrgus probleeme. «Seal tekib palju müra,» lausus allikas. «Seda raskem on teha võrgule peenhäälestust. Kui kesklinnas sõidab kümme autot, siis ei teki ju ühtki ummikut, aga kui kõik tallinlased korraga autodega sõidavad, siis võime teha mida iganes, aga ikkagi tekivad ummikud ja liiklusõnnetused. Ka raadiovõrgul on mingi kriitiline piir, milleni ta töötab hästi, selle ületamise korral hakkavad kasutajad üksteist segama.»

Samuti kaasneb tehnika arenguga allika sõnul kvaliteedilangus – uue aja mobiiltelefonid on raadiotehniliselt võrreldes varasemaga väga viletsad.

Lõppkokkuvõttes esitas allikas mobiilsideoperaatorite jaoks ebameeldiva soovituse: kui te tahate kodus või tööl korralikku ja töökindlat igapäevast internetiühendust, siis ärge lootke ainult mobiilsele internetile. Mobiilsidevõrgus on kiirused niikuinii kasutajate vahel jagatud ja tegelikult ei garanteerita suurt midagi.

Postimees näitas ühte lehe valduses olevatest fotodest ka võrke projekteeriva Pemeteli juhile Priit Roosipuule, kelle sõnul ei kinnitata seadmeid ega kaableid masti tipus tavaliselt selliste plastsidemetega, nagu Eiklas tehtud fotodel näha. «Mastis on päris suur tuulekoormus ja vibratsioon, see seal ei pea kaua vastu,» lausus ta. «Kas on tõesti midagi ajutiselt üles tõmmatud?»

Levi on paranenud

Roosipuu ei välistanud, et EMT tekitas endale niimoodi 3G-süsteemi arvel 4G-levi, ent seda on tema hinnangul väga raske tõestada. «Paigaldajad räägivad, et 4G-võrgu ehitamise käigus paigaldati näiteks sobimatuid filtreid – lihtsalt ei jõutud tellida õigeid,» lausus ta. «Aga nüüdseks on asjad korda tehtud, ma arvan.»

Roosipuu kinnitusel on Pemetel teinud ka Elisa ja EMT 4G-levialade kordusmõõtmise ja võib öelda, et EMT leviala on suve jooksul tublisti paranenud.

Samuti tundmatuks jääda sooviv telekommunikatsioonitehnoloogia spetsialist ütles, et fotolt on näha, et 3G-antennivõimendil on võetud maha üks kanal, mida tavaliselt ei tehta. «Võib ju arvata, et teise antenniporti on ühendatud midagi muud,» lausus ta. «Tehniliselt on see täiesti võimalik lahendus. Tavaliselt läheb alt kaks fiibri t läbi mastivõimendi antenniportidesse. Kui on kiire, siis võib küll teha nii, et võtad lihtsalt GSMil (3G-l – N. N.) ühe ahela tagant ja kasutad ühte poolt antennist näiteks teise tehnoloogia jaoks. Selle tõttu võib GSMi vastuvõtt mõnevõrra halveneda.»

EMT-l oli samuti võimalus üht Postimehe käes olevat fotot kommenteerida. Esialgu teatas avalike suhete juht Kaja Sepp, et foto järgi ei saa tuvastada, mis seadmete, tehnoloogiate ja lahendustega on konkreetselt tegemist.

Täpsustasime seejärel, et tegu on Saaremaa Eikla mastiga, ja soovitasime sel teemal vestelda mõne ettevõtte spetsialistiga. Seepeale teatas Sepp vaid, et Eikla mastis on nii EMT, Elisa kui ka Tele2 seadmed: «Meil on seal 2G, 3G ja 4G ja kõik need on välja ehitatud nii, et kasutatav lahendus tagab kvaliteetse levi kõikidel sagedustel. Aga tehnoloogilisi peennüansse ei hakka meilt keegi meedia vahendusel lahkama.»

Eile lükkas Sepp lakoonilises e-mailis veel korra tagasi väite, et 4G võrk on ehitatud viisil, mis kahjustab 3G võrgu kvaliteeti.
 

VABANDUS! Postimehe paberlehes on toimetaja süül tekkinud loo viimasesse lõiku kahetsusväärne viga, mille järgi justkui EMT esindaja võtab 3G võrgu kahjustamise omaks. Tegelikkuses peaks seal olema lause: "Eile lükkas Sepp lakoonilises e-mailis veel korra tagasi väite, et 4G võrk on ehitatud viisil, mis kahjustab 3G võrgu kvaliteeti". Postimees vabandab EMT ja Kaja Sepa ees.