/nginx/o/2013/03/08/1627492t1h3d56.jpg)
Ettevõtete võlakohustuste maht oli teise kvartali lõpus ligi 7 protsenti suurem kui aasta eest, teatas Eesti Pank.
Ettevõtete laenamine välismaalt kasvab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevõtete kodu- ja välismaalt võetud laenude ja emiteeritud võlakirjade kogumaht suurenes teises kvartalis ligikaudu 200 miljoni euro võrra, ulatudes 16,9 miljardi euroni.
Peamise osa kasvust andis välismaalt kaasatud võlavahendite suurenemine. Ettevõtete välismaalt laenamine on suurenenud alates 2008. aastast ning selle aasta teise kvartali lõpuks ulatus välismaalt võetud võlakohustuste maht juba üle 35 protsenti kõigist võlakohustustest.
Võlakohustustega samas tempos kasvasid ka ettevõtete omakapital ja likviidsed finantsvarad. Ettevõtete finantsvõimendus ja võlakohustuste kaetus likviidsete varadega jäi seetõttu ligikaudu eelmise kvartali tasemele.
Tänu majapidamiste jaoks positiivsele tööturuarengule paranes teises kvartalis jätkuvalt ka majapidamiste finantspositsioon ja puhvrid suurenesid. Kui aastases võrdluses majapidamiste võlakohustused veel natuke vähenesid, siis eelmise kvartaliga võrreldes need suurenesid 22 miljoni euro võrra. Majapidamiste rahaliste säästude (st hoiuste ja majapidamiste käes oleva sularaha) aastakasv ulatus teise kvartali lõpus ligikaudu 7 protsendini.
Eesti majandus tervikuna oli teises kvartalis netolaenuandja. See tähendab, et välismaalt kaasati vahendeid vähem, kui neid sinna paigutati või tagastati.