Olukord, kus hoole ja armastusega kasvatatud sõnajalg või datlipalm on saanud nii võimsaks, et varjutab korteriaknast sisse langeva valguse, pole paljudele võõras. Uurisin, mida teha kauaaegse hoolealusega, mis korteris võimust võtab, aga mida prügikasti visata ei raatsi.
«Üldiselt ei taheta neid (koduseid toataimi – toim) vastu võtta,» ütles sisehaljastusega tegeleva OÜ Burmani Aed omanik Helo Nirk.
Asjatundja sõnul pole kodus kasvanud toataimed üldjuhul kompaktsed ega kujus ning seetõttu on neid raske müüa. «Enamasti inimesed tahavad, et taim oleks ideaalse kujuga, mitte et oleks lihtsalt suur ja võimas,» rääkis ta.
Isegi kui pakutav taim on heas seisukorras, võib probleemiks saada selle transportimine. «Kui taimed on teatud mõõtudest väljas, siis tuleb tellida suurem auto, mille eest tuleb eraldi tasuda. See teeb asja jälle keerulisemaks ja kes ikka soovib oma elu raskeks teha,» tõdes Nirk.
Ka omanimelise lillepoe juhataja Priit Pressi sõnul nende pood kodus kasvatatud toataimi vastu ei võta. «Kunagi ei tea, mis haigused võivad sellel olla, ja ei saa välistada, et üks toodud taim poetäit ei nakata,» märkis ta.
Pressi sõnul ei maksa elamise jaoks liiga suurt taime sellegipoolest niisama ära visata. «Pange kuulutus mõnda tasuta portaali või pakkuge neid taimi koolile, lasteaiale või mõnele ühiskondlikule asutusele,» soovitas ta.
Lillepoodniku kinnitusel võivad kodu jaoks liiga suureks kasvanud toataimed sobida töökoha ilmestamiseks. «Toataimed mitte ainult ei aita õhuvahetusele kaasa, vaid neil on ka sotsiaalne roll – nad muudavad töökoha meeldivamaks,» sõnas ta.
Liivalaia lilleäri floristi Margit Oru sõnul käivad paljud inimesed neile oma toataimi pakkumas, kuid pood neid vastu ei võta. «Meil on nii vähe ruumi, ka dekoreerimistöid on harva ning ega siis kellegi vanu lilli ei taheta,» märkis ta.
Florist soovitas panna korteri jaoks liiga suureks kasvanud taimed võimaluse korral trepikotta ning kujundada sinna väike roheline nurgake. «Mitmed minu tuttavad on nii teinud, ise hoolitsevad oma taimede eest ja see näeb kena välja,» julgustas ta teisigi.
Tartu Ülikooli botaanikaaia juhi Jüri Silla sõnul kasutavad nad oma kollektsioonide täiendamiseks tavaliselt kindlaid allikaid: teisi botaanikaaedu, kollektsionääride abi, kuid ka aiandeid/lillemüügifirmasid. «Eraisikutelt võtame vastu taimi juhul, kui taime päritolu on teada, samuti kui taime liik/sort on teada või on see võimalik määrata,» rääkis ta.
Sild kinnitas, et teadmata päritolu ja teadmata liigi/sordi puhul taime kollektsioonidesse võtta ei saa. «Tavaliselt on inimestel mure laialt levinud liikide/sortidega (havisaba, datlipalm jms) ja paratamatult on ka meil oma kogudes neid taimi rohkem kui üks. Seega on iga pakkumine rangelt individuaalne ja meie aednikud vaatavad pakkumise alati üle,» tõdes ta.
Tartu Ülikooli botaanikaaias kasvab üle 8600 liigi/sordi ning andmebaas nendest on asutuse kodulehel kõigile kättesaadav juhuks, kui aiandushuviline soovib kontrollida, kas tal on pakkuda mõnda kindla päritoluga haruldust.
Aianduskeskus Hansaplant on juba mitu aastat kogunud koduseid toataimi. «Ka sel aastal toimub meil heategevuskampaania ja plaanime sellega alustada 17. oktoobril,» rääkis Hansaplanti turundusjuht Anna Ansmitt.
Toataimi kogutakse kuni oktoobri lõpuni. Hansaplanti aednikud vaatavad taimed üle ja vajadusel annavad ka n-ö esmaabi.
«Kui räägime eelmise aasta näitel, siis tegelikult saabusid väga korralikud taimed ja aednike abi ei läinudki väga palju tarvis,» lausus Ansmitt.
Eelmistel aastatel on kogutud lilled läinud nii koolidesse, lasteaedadesse kui ka lastekodudesse. «Osa taimi on läinud ka abi vajavatesse peredesse. Kutsume ka ise inimesi end üles andma, et n-ö abivajajatest oleks selgem pilt,» sõnas Ansmitt.
Hansaplant jagab taimede saajatele ka õpetussõnu ja juhtnööre taimede kasvatamiseks.